Nägemisdefektid. Prillid
Sellist nägemisdefekti, mille korral silmast kaugel asuvate eseme kujutis tekib mitte võrkkestale vaid hoopis selle ette, nimetatakse lühinägelikkuseks. Kui aga silm ei suuda teravustada lähedal asuvate esemetest tekkivat kujutis ning see tekib hoopis võrkkesta taha, nimetatakse seda defekti kaugelenägelikkuseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Väike algebraamps
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Hariliku murru kordamine
MEISTERDA! Papist kevadlill
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Segame värve!
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Õpime värve!
Jane Snaith. Traumateadlik kool
https://www.youtube.com/watch?v=nrrXFIWd1AY
Nägemisdefekte korrigeeritakse prillide abil. Kui tegu on lühinägelikkusega, siis pannakse prilliläätsedeks hajutavad läätsed, kui kaugelenägelikkusega, siis koondavad läätsed. Prilliklaaside number näitab prillides kasutatavate läätsede optilist tugevust.
„Miinusprillid“ tähendavad seda, et tegu on hajutavate (või ka nõgusate) läätsedega ja neid kannavad lühinägelikud inimesed, „plussprillid“ aga seda, et tegu on koondavate (või ka kumerate) läätsedega ja neid kannavad kaugelenägelikud inimesed.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

