Oleviku kasutamine
Olevik väljendab lõpetamata tegevust, mis toimub kas kõnelemise hetkel või jooksval perioodil. Samas kasutatakse olevikuvorme ka seisundi, oleku, oskuste ja võimaluste väljendamiseks.
Olevikus on võimalik kasutada ainult imperfektiivset aspekti (несовершенный вид), kuna olevikus on tegevus tavaliselt lõpetamata.
Lõpetamata tegevus:
Сейчас он живёт за границей. Praegu elab ta välismaal.
Tegevuse lõpp/tulemus täpsustamata:
Я читаю много специализированной литературы. Ma loen palju erialast kirjandust.
Oleviku moodustamine
Tegusõna oleviku vormid moodustatakse infinitiivi tüvest pöördelõppude abil. Olevikus sõltub tegusõna pöördelõpu valik infinitiivi lõpust.
Küsimuse, jaatuse ja eituse moodustamisel kasutatakse ühesuguseid pöördelõppe.
Я больше не работаю в банке. Ma ei tööta enam pangas.
Теперь я работаю в министерстве. Ma töötan nüüd ministeeriumis.
Где ты сейчас работаешь? Kus sa praegu töötad?
Erandid:
Mõnedel tegusõnadel on ainsuse 1. pöördelõpuks –у ja mitmuse 3. pöördelõpuks –ут (1. pöördkond) või –ат (2. pöördkond). Näiteks:
Mõnedel tegusõnadel on infinitiivi lõpu ees liide –ова– või –ева– , mis olevikus pööramisel muutub –у:
Mõnede tegusõnade pööramisel toimub ainsuse 1. pöördes kaashääliku muutus. Näiteks:
Mõningaid tegusõnu pööratakse olevikus ebareeglipäraselt (pöördelõpud on reeglipärased, kuid sõna tüves toimuvad muutused). Sellised sõnad on näiteks:
В этом году я еду в Грецию. Sel aastal sõidan ma Kreekasse.
Куда ты едешь отдыхать в этом году? Kuhu sa sel aastal puhkama sõidad?
TEST
