Ookeanide ja pinnamoe mõju kliimale

8. klass > Geograafia > 1. poolaasta

Kuidas mõjutab meri maismaa temperatuuri? Maismaa ja vesi neelavad ja peegeldavad soojust erinevalt. Vee temperatuur tõuseb aeglaselt ja ka langeb aeglaselt, veel on suur soojusmahtuvus.

Loe vee kohta õpiobjekti lehelt: Vee_üldiseloomustus

Kuidas veekogud mõjutavad ilma?

Maismaa soojeneb kiiresti ja ka jahtub kiiresti, vee lähedus vähendab temperatuurikõikumisi maismaal. Vaata skeemi vee omaduste kohta: Erisoojus

Külmal aastaajal on meri soojuse jaotaja, soojal aastaajal aga jahutaja. Isotermid järgivad laiuskraade ja mandrite rannajoont. Jaanuarikuu temperatuurid põhjapoolkeral: Blokeering jaanuari teisel poolel

Kuidas mõjutavad hoovused kliimat? Ookeanide rannikualade kliimat mõjutavad hoovused. Hoovus on nagu hiiglaslik ookeanijõgi, mis kannab vett kaugele. Loe lisaks siit: Hoovused

Soojad hoovused viivad vett pooluste suunas, nende kohal on õhk soe ja muudab lähedal olevate alade kliima soojemaks. Külmad hoovused jahutavad möödudes maismaa-alade kuuma õhku. Hoovused on tähtsad soojuse ümberjaotajad Maal. Maailmamere hoovuste kohta loe rohkem siit: Maailmamere hoovused

Kui sooja hoovuse kohal olev õhk kohtub külma õhuga, siis hakkab see tõusma, üleval aga jahtub, veeaur kondenseerub, tekivad pilved. Sellega kaasneb tuuline ja sajune ilm. Külma hoovuse kohal liikunud külm õhk soojeneb soojale maismaale jõudes ning muutub kuivemaks. Peruu hoovus.

Näiteks külm Peruu hoovus muudab Atacama kõrbe maailma kuivemaks paigaks.

Piki rannikut kulgevad külmad hoovused muudavad kõrbeliseks ka Aafrika ja Austraalia lääneosa.

Mäed püüavad sademeid. Kui mäed või mäestik paiknevad ookeani rannikul, siis soe niiske õhk kandub ookeanilt mööda nõlvu kõrgemale. Üleval õhk jahtub ja tekivad pilved, sademed. Õhu liikumusele ette jääv nõlv on tuulepealne, vastasnõlv aga tuulealune nõlv. Seda mööda hakkab õhk laskuma ja soojenema muutudes kuivemaks. Ülalt mäekurudesse puhuv soe tuul on föön. Temperatuur võib tõusta väga kiiresti paarkümmend kraadi. Põllupidajad kannatavad põua tõttu.

Kuidas külm õhk üle mäestiku jõuab? Tihe ja raske külm õhk ei pääse üle mägede, vaid liigub piki orge ja nõgusid.

Nii tekivad külmad tuuled, mida Musta mere ääres nimetatakse booraks  vaata tuule skeemi: Boora ja Vahemere ääres mistraaliks, vaata teksti:  Mistraal. Järsk külmenemine võib hävitada viinamarjasaagi.