PALATALISATSIOON on kaashääliku peenendus ja seda esineb nii eesti kui ka vene keeles.
Kui eesti keeles palataliseerub vaid konsonant (kaashäälik): t, l, n, s ja seda vaid i ja j ees
(nimi, väljak, palli, vanni),
siis vene keeles on see nähtus laialdasem: 15 konsonanti võivad esineda nii palataliseeritult kui ka palataliseerimata. Sellised kaashäälikud on: б, п, в, ф, г, к, д, т, л, м, н, р, с, з, х. Häälikud ч ja щ on tavaliselt palataliseeritult ehk siis peenendatult, aga ж, ш ja ц on palataliseerimata (teisisõnu tugevad ehk mittepeenendatud).
Eesti keeles muudab sõna palatalisatsioon tihti sõna leksikaalset tähendust.
Näiteks:
- hall – halla (härmatis) : hall – halli (värv)
- palk – palga (rahaline töötasu) : palk – palgi (ehituses puumaterjal)
- õlg – õla (anatoomia) : õlg – õle (nt katusematerjal, õlekubu)
Ka vene keeles võib kaashääliku peenendus vahel muuta sõna tähendust:
1) ел – ель (sõi – kuusk)
2) мел – мель (kriit – madalik)
3) полка – полька (riiul – tants)
4) мал – мял (väike – mudis)
5) вол – вёл (härg – juhatas, viis sisse)
HELILINE JA HELITU
Vene keeles moodustavad helilise-helitu paari järgmised häälikud:
- к – г / кот – год
- т – д / тот – дом
- п – б / поп – боб
- с – з / сам – здесь
- ф – в / фантик – вода
- ш – ж / нож – рожь
1) Sõna lõpus hääldatakse helilised kaashäälikud helitutena:
- дуб /дуп/ – tamm
- кровь /крофь/ – veri
- зуб /зуп/ – hammas
2) Helilised häälikud helitute ees tuhmistuvad ja need hääldatakse helitult:
- трубка /трупка/ – piip
- сказка /скаска/ – muinasjutt
- соседка /сосетка/ – naabrinna
- выставка /выстафка/ – näitus
3) Helitud häälikud heliliste ees hääldatakse heliliselt:
- сделать /зделать/ – tegema/ära tegema
- вокзал /вогзал/ – jaam
4) Tähed с ja з, kui nad kirjutatakse ш ja ж ette, hääldatakse nagu topelttähte ШШ:
- бесшумно /бешшумно/ (без шума) – hääletult, vaikselt, kärata
- сжечь /жжечь/ – ära põletama
5) Tähed с, з, ж enne ч loetakse nagu ЩЩ:
- грузчик /грущщик/ – laadija
- мужчина /мущщина/ – meesterahvas
6) Tähed т ja д enne ч loetakse nagu ЧЧ:
- лётчик /лёччик/ – lendur
- разведчик /развеччик/ – luuraja
