Pöördliikumine ja jõud
Kehale mõjuva jõu pöörav toime ei sõltu mitte ainult jõu suurusest vaid ka jõu suunast ning rakenduspunktist.
Punkti, kuhu mõjub keha pöörav jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks.
Jõuga sama sihilist sirget, mis läbib rakenduspunkti nimetatakse selle jõu mõjusirgeks.
Kaugust, pöörlemisteljest jõu mõjusirgeni (l ) nimetatakse selle jõu õlaks. Jõu õlg on alati risti jõu mõjusirgega.
Pöörlemistelge omava keha mudelit nimetatakse kangiks.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab jõu pööravat mõju kehale, nimetatakse JÕUMOMENDIKS.
Jõumoment on arvuliselt võrdne kehale mõjuva jõu ja tema õla korrutisega:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Kirjalik lahutamine
Täis- ja kaashäälikuühend
Liitmine 20 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Numbrilised seosed
Harjuta eesti keelt A2-B1
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
xy-koordinaatsüsteem
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Häälikute pikkused
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
kus M – jõumoment; F – jõud, l – jõu õlg
NB! Jõumomendi kohta kasutatakse kokkulepet: kui see pöörab keha vastupäeva, loetakse jõumoment positiivseks, kui aga päripäeva, siis negatiivseks
Jõumomendi mõõtühikuks on njuuton korda meeter 1Nm.