Rannaprotsessid

10. klass > Geograafia > 2. kursus: Maa kui süsteem

Väga intensiivselt kulutatakse pinnamoodi maismaa ja mere vahelisel kitsal alal, mida nimetatakse rannikuks. Kui seista vee ja maismaa piiril, siis nähtav ala ongi rannik.

LittoralZoneDiag

Ala, kuhu ulatuvad tormi- või tõusulained, nimetatakse rannaks. Kristalsete kivimite avamusalal moodustavad kaljurannad rohkete saartega skääre ehk skäärrannikuid.

Ahvenamaa

Ahvenamaa

Settekivimite paljandumise korral kujunevad mere murrutaval mõjul pankrannikud.

Pankrannik Inglismaal

Pankrannik Inglismaal

Kui liustikuorud suubuvad merre, tekivad fjordrannikud (Norras).

Geirangerfjord_(6-2007)

Piirkonnad, kus mäeahelikud ja nendevahelised orud ristuvad rannajoonega, kujunevad lahtedest ja poolsaartest tugevasti liigestatud rannikud, nt Hispaania loodeosas ja Venemaa Kaug-Ida rannik.

Rannikualad on pidevas muutumises tormituulte ja lainete kulutava ning kuhjava tegevuse tõttu. Rannikumeres ulatub lainete mõju põhjani.

333004_MS-ES-14-10-Breaking-Waves

Kui meri ja rand talvel jäätub, siis rannaprotsessid seiskuvad. Soojadel talvedel on tormide purustav mõju väga suur ranna-aladele. Nt 2005.a. kandis liiva Kihnus liivarandades kadastikele ja paljandusid rändrahnud.

Rannikul, kus rannanõlv on väga lauge, kuhjuvad setted rannikumere põhja:

4689171_orig

või toimub setete ränne piki rannikut:

7.3 longshore drift

Kui maapind kerkib, siis satuvad peenliivased alal rannale, tekivad plaažid. Kõige peenem liiv on Montevideo rannas Uruguais, Vahemere ääres on tihti kruusa ja kliburandu.

Rannikule kuhjuvad peened savikad setted ja neid ujutatakse perioodiliselt tõusulainega üle, siis on tegemist maršiga. Troopikas on need alad kaetud mangroovidega:

44614334

Tuule kuhjava tegevuse tulemusena tekivad rannikule luited.

2000px-Dune_en.svg

Selleks peavad olema enne rannal rannavallid, maasääred vms. Euroopa kõrgeimad luited on Prantsusmaal Biskaia lahe rannikul, 117 m.

DunePyla

Meile lähimad on Rannametsas Pärnumaal 35 m, Kura maasäärel Leedus kuni 65 m.

Kliimamuutuste mõju rannikule

Kliimamuutusi saavad esile kutsuda maavälised ja Maalt pärinevad tegurid. Kliima soojenemine maailmamere sisukohalt on katastroofiliste tagajärgedega. Soojenedes vesi paisub, jääkilbid sulavad, meretase tõuseb.

Arktilise jääkilbi sulamine:

Arctic_Sea_Ice_Minimum_Comparison

20% ja rohkem maailmarahvastikust elab rannikutel. Juba praegu on olnud rannikaladel ränkade tagajärgedega üleujutusi, nt Niiluse delta, Bangladeshis, Veneetsias.

Maailmameri olevat 20.sajandi jooksul tõusnud 10-25 cm. Oletatakse et 21.sajandi lõpuks tõuseb veetase 50-100 cm. Kui inimesed elavad vajuval rannikul, nagu Hollandis, siis oht eriti suur.

Kui kogu jää sulaks:

Sulanud jäää

Allikas: If ice melted map

Loode-Eestis maapind kerkib kuni 3 mm aastas, siiski on oht suurim Matsalu lahe ja Kasari jõe piirkonnas. Veetase võib ulatuda kuni 6 km sisemaa poole.