• suurejooneline klassikalis-romantiline stiil
• romantiline harmoonia, kirglikud kujundikontrastid, polüfooniavõtted,
  monumentaalne vorm
• koorimuusika ja orkestriteosed, kammermuusika, soololaulud,
  oreli- ja klaveriteosed

Helilooja ja organist Rudolf Tobias on üks eesti rahvusliku heliloomingu ja rahvusliku muusikakultuuri tekkimise ja kujunemise juhtfiguure. Ta on esimene eesti rahvusest helilooja, kes omandas akadeemilise kompositioonihariduse ja kuigi tegutses oma karjääri jooksul Eestis vaid neli aastat, mõjutas tema tegevus ja looming olulisel määral varases kujunemisjärgus Eesti muusikaelu.

Tema kirjutatud on eesti muusika esimene sümfooniline teos (avamäng “Julius Caesar”, 1896), esimene kantaat (“Johannes Damaskusest”, 1897), esimene klaverikontsert (1897), esimene klaverisonaat (1897), esimene keelpillikvartett (1899), esimene oratoorium (“Joonase lähetamine”, 1909), esimene programmiline helitöö (“Walpurgi burlesk”, 1910). Tobiase loodud on ka Eesti esimesed arvestatavad klaveriteosed ning esimesed polüfoonilised helitööd klaverile ja orelile.

Tobiase muusikale on omane julgus, ärksus, elujaatav meeleolu, tung jõuliste ja grandioossete kontseptsioonide poole. Tema muusika on karmikoeline ja vähese koloriidiga, ülevoolavat tundelisust asendab massiivne ja monumentaalne väljenduslaad, muusika faktuur on enamasti tihe ja polüfooniline.
Tobiase looming toetub klassikalistele eeskujudele (Bach, Händel, Beethoven, Schubert, Liszt), ta ei tundnud vajadust kaasa minna sajandi alguse muusikas levinud modernistlikke suundadega. Siiski leidub tema hilisemas helikeeles impressionistlikke jooni (“Kalevipoeg põrgu väravas”, “Sest Ilmaneitsist ilusast”).

Allikas: Rudolf Tobias