Silm
Silm on meie nägemiselund. Optika seisukohalt olulised silma osad on: silmalääts (3), klaaskeha (5), võrkkest (6) ja silmaläätse pingutav lihas (4).
Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta (1), siis silmaava (2), murdub silmaläätses ja klaaskehas ning langeb võrkkestale.
Võrkkestal tekib esemest tõeline, vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Kui võrkkestale langev valgus on nõrk, siis nägemisrakkudes piisavat erutust ei teki ja me näeme ümbritsevaid kehi mustvalgena.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Lahused
Õpime tähti. G-täht
Õpime tähti. U-täht
Õpime tähti. Ü-täht
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Õpime tähti. V-täht
Algebralised murrud
Õpime tähti. F-täht
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Атомы и молекулы
Numbrilised seosed
Protsendid põhikooli matemaatikas
Terves silmas tekib nii lähedal kui kaugel asuvate esemete kujutis alati täpselt võrkkestale. Selle eest kannavad hoolt silmaläätse pingutavad lihased, mis muudavad silmaläätse paksust. Kui lihased suruvad läätse kokku, muutub lääts kumeramaks (või ka paksemaks) ja tema fookuskaugus väheneb, kui lihased lõtvuvad muutub lääts õhemaks ja tema fookuskaugus suureneb.
(7) on silma nägemisnärv.
TEST:
Nägemise test. Ainult väga hea värvide nägemisega inimene suudab neid sõnu lugeda. Vali õiged sõnad
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
