Soojushulk keha soojenemisel ja jahtumisel
Soojusenergia hulka, mille keha soojusülekandel saab või kaotab, nimetatakse soojushulgaks.
Kui keha saab soojust ehk tema siseenergia suureneb, siis loetakse soojushulk positiivseks. Kui keha soojusülekandel annab soojust ära ehk tema siseenergia väheneb, siis loetakse soojushulk negatiivseks.
Olukorras, kus keha aine olek ei muutu, on keha poolt saadav/ära antav soojushulk on võrdeline keha massiga ning temperatuuri muuduga ning sõltub materjalist.
kus Q – soojushulk, mõõdetuna džaulides (1J), m – keha mass, mõõdetuna kilogrammides (1kg) ning Δt = t2 – t1 – temperatuuri muutus (t2 ja t1 on soojusülekande käigus soojenenud/jahtunud keha vastavalt lõpp- ja algtemperatuurid) – kõiki temperatuure mõõdetakse kraadides (1°), c – on keha materjali iseloomustav erisoojus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Kirjalik lahutamine
Täis- ja kaashäälikuühend
Liitmine 20 piires
8. klassi matemaatika teooriavideod
Numbrilised seosed
Harjuta eesti keelt A2-B1
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
xy-koordinaatsüsteem
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Häälikute pikkused
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Erisoojus iseloomustab soojushulka, mis on tarvis 1 kilogrammile ainele, et tema temperatuur suureneks 1°C võrra – sama suur soojushulk vabaneb kui 1 kg aine temperatuur langeb 1°C võrra.