Stabiliseeriv valik
Stabiliseeriva valiku korral liigid säilivad, kohastumused (Kohastumus on eluri anatoomiline struktuur, füsioloogiline protsess või käitumisjoon, mis on kujunenud loodusliku valiku tulemusena ning suurendab tõenäosust saada rohkem järglasi) süvenevad.
Kindlasti säilivad stabiliseeriva valiku korral eluolulised protsessid (fotosüntees, rakuhingamine, valgusüntees jms), kuna põhilises osas on keskkond muutumatu.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Algebralised murrud
Õpime tähti. E-täht
Õpime tähti. D-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Hariliku murru kordamine
Õpime tähti. P-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Protsendid põhikooli matemaatikas
Minu keel, minu maailm. Mina ja teised
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Атомы и молекулы
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Stabiliseeriva valiku korral kaovad ajapikku äärmuslike tunnustega liigid. Järgnevatel joonistel on näidistunnusena kasutatud liblika tiivavärvust. Päranduvad tunnused ei pruugi aga fenotüübis avalduda. Näiteks täiskasvanud inimesel piimasuhkru seedimist võimaldav ensüüm laktaas on tekkinud umbes 10 tuhande aasta eest, ent kõik inimesed ei talu tänapäevalgi laktoosi.
Stabiliseeriva valiku heaks näiteks on senini säilinud «elusad fossiilid» nagu hõlmikpuu, latimeeria, odasaba, puukujulised sõnajalad, krokodillilised.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
