Sündimus, suremus, iive
Rahvaarvu muutmine mingis piirkonnas on iive. Iive võib olla loomulik ja rändeiive. Loomulik iive saadakse sündide ja surmade vahest aasta kohta.
Iive on positiivne kui sünnib rohkem kui sureb, vastupidisel juhul on iive negatiivne.
Rahvastik on pidevas muutumises. Iibe võrdlemiseks erinevate aegade ja riikide vahel leitakse sündimus, suremus ja üldkordaja. See arvutatakse 1000 elaniku kohta ning saadakse promillides. Vanasti oli sündimus suur, suremus samuti, keskmine eluiga lühike. 19. sajandil oli peredes 8-10 last, praegu 1-2 last. Imikusuremus on praegu 2,5 promilli, riigi üldine arengutase on hea. 25 aastat tagasi oli see 14,8 promilli.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. T-täht
Oksüdatsiooniaste
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Õpime tähti. L-täht
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Liitmine ja lahutamine 20 piires
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Tutvus keemiaga
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Tundetarkus lastele. VIHA
Õpime tähti. Õ-täht
Miks sündimus muutub? Sündimust mõjutavad tavad, eluhoiak, töötamine, õppimine, perepoliitika, pereplaneerimine jne. Naised lükkavad laste sünnitamise kogu Euroopas järjest hilisemale eale. Teatud sündmused poliitikas võivad põhjustada nn beebibuumi.
Sündimus Eestis on väike alates 1920.a. Rahvaarvu suurendamiseks peaks iga naine sünnitama 3 last. Sünnid, surmad ja loomulik iive tabelis.
Kas Euroopa muutub lastetuks maailmaks? Kolmandikus Euroopa riikides on iive negatiivne, rahvaarv suureneb ainult sisserände tõttu. Euroopas on 40 aastaga vähenenud laste arv 2 miljoni võrra.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!



