Tähesüsteemid ehk galaktikad

12. klass > Füüsika > 5. kursus: Mikro- ja megamaailma füüsika

Linnutee – meie Galaktika

Lisaks planeetidele (mis muutsid päev-päevalt oma asukohta) ja kinnistähtedele (mille asukoht ei muutunud), on öötaevas näha ka valkjat „udu“, mida Eestis on ikka kutsutud Linnuteeks, sest ta on peaaegu põhja-lõuna suunaline.

1

Teistes keeltes nimetatakse teda enamasti „piimateeks“: Γαλακτικωσ (loe: galaktikos, kreeka k); Milky Way (inglise k); Milchstraße (saksa k); Млечный путь (vene k)

Peale teleskoopide leiutamist avastati, et see „udu“ koosneb miljonitest silmale nähtamatutest tähtedest. Kreeka keele eeskujul said paljudest tähtedest koosnevad tähesüsteemid nime galaktika. Meie koduks olevat tähesüsteemi nimetatakse Linnuteega paralleelselt ka Galaktikaks.

Linnutees asuvaid tähti uurides on jõutud järeldusele, et:

  • Linnutee on kettakujuline, läbimõõduga 100 000 ly, ketta paksus 1 000 ly
  • Linnutees on vähemalt 200 … 400 miljardit tähte
  • Linnutee tähtede tihedus on piirkonniti väga erinev:
    • tsentris kuni 1000 pc-3 (tähte kuupparsekis)
    • Päikese läheduses 0,1 pc-3
    • äärele lähemal veelgi väiksem
  • Linnutee mass on ca 0,2 triljonit Päikese massi
  • Linnutee vanus on ca 13 miljardit aastat
  • Linnutee tiirleb ümber oma keskpunkti, tehes täispöörde ca 250 miljoni aastaga
  • Erinevalt Päikesesüsteemist kus tsentrist kaugemad planeedid liiguvad aeglasemalt kui lähedasemad, on Linnutee tähtede liikumiskiirus igal pool peaaegu ühesugune (või isegi suureneb kauguse kasvades)

2

Teised galaktikad

Lisaks Linnuteele, on öötaevas näha ka teisi „udusid“

  • Andromeda „udukogu“
  • Orioni „udukogu“
  • Suur ja Väike Magalhaesi Pilv

mis kõik osutusid teleskoobiga vaatlemisel tähekogudeks e. galaktikateks

Tänaseks on kataloogidesse kantud ca miljard galaktikat, igaühes vähemalt 1 miljard tähte.

Avastatud galaktikad jagunevad järgmisteks tüüpideks:

  • elliptilised galaktikad
  • spiraalgalaktikad
  • korrapäratud galaktikad
Elliptiline galaktika NGC1407 (tuntud ka kui Sombreerogalaktika) Neitsi tähtkujus

Elliptiline galaktika NGC1407 (tuntud ka kui Sombreerogalaktika) Neitsi tähtkujus

Spiraalgalaktika M77 (NGC 1068) Vaala (Cetus’e) tähtkujus

Spiraalgalaktika M77 (NGC 1068) Vaala (Cetus’e) tähtkujus

Korrapäratu galaktika NGC 3738 Suure Vankri tähtkujus

Korrapäratu galaktika NGC 3738 Suure Vankri tähtkujus

Galaktikad on tekkinud ürgsetest gaasi- ja tolmupilvedest, milles tähed on „välja tihenenud“. Mõned galaktikad liiguvad üksteise suhtes ning piisavalt lähedale sattudes võivad nad üksteist mõjutada – paljud spiraalsed galaktikad võivadki olla tekkinud väiksemate galaktikate kokkupõrkel.

6