Taim- ja muldkatte kujunemise tingimused okasmetsa ning vihmametsa vööndis

11. klass > Geograafia > 3. kursus: Loodusvarad

Taiga- ehk okasmetsavöönd on noor loodusvöönd, kuna tekkis viimase 10 000 aasta jooksul pärast viimast mandrijäätumist. Nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas hõlmab see ulatuslikke igikülmunud alasid. Taigavööndis on jahe ja niiske suvi ning külm talv. Taigavööndi erinevates osades kõigub temperatuur ja sademete hulk tugevasti. Vaatamata sellele jätkub metsapuudele vett kogu aasta vältel.

b46986390cd00fe86990a36289147eb9922c7c7e

Sademetevaestel teravalt mandrilise kliimaga aladel annab vajalikku niiskust igikeltsa pindmise kihi sulamine. Taigavööndi maastikele annavad ilme okasmetsad ja sood.

Taiga_Landscape_in_Canada

Okasmetsad on väga tundlikud kliima ja kasvukoha suhtes. Seetõttu valitsevad erinevate piirkondade puurindes erinevad okaspuuliigid. Okasmetsades domineerivad mänd, kuusk, nulg ja lehis. Siin-seal lisandub lehtpuid (kask, haab). Okaspuud jaotatakse tumedaokkalisteks (kuusk, nulg) ja heledaokkalisteks (mänd, lehis, seedermänd). Tumedaokkalised puud neelavad maksimaalselt päikesekiirgust ning alustavad fotosünteesi nii vara kui võimalik. Vastavalt sellele jaotatakse metsad tumetaigaks ja heletaigaks. Tumetaiga on “tume” okaste tumerohelise värvuse tõttu ning sellepärast, et mets on tihe ja varjuküllane. Tihedad võrad kaitsevad metsa madalamaid rindeid külma, tuule ja aurumise eest. Vähese valguse tõttu on põõsa- ja rohurinne nõrgalt arenenud ning liigivaene. Kuid seentele ja mitmesugustele saprofüütidele on see sobiv keskkond. Palju on ka puhmaid ehk kääbuspõõsaid (pohl, mustikas, kanarbik) ja samblaid. Heletaiga kasvab liivastel ja soistel aladel ning lausalisel igikeltsal. Mets on hõre ja valgusküllane. Seal kasvab rohkesti puhmaid ja samblikke. Lehisetaiga muutub sügisel värvirohkeks.

Larix_gmelinii0Larix_laricina

Heletaiga levikualal esineb sageli suuri metsapõlenguid. Nõrgalt arenenud rohustuga okasmetsade all kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumus- ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. Selle alla kujuneb tumedamat värvi sisseuhtehorisont, kuhu jäävad pidama pealmistest kihtidest ärakantud ained (mullahorisondid: Mullahorisont). Taimestik ja mullastik on okasmetsas liigivaene ja toitainetevaene. Puidu juurdekasv on seoses ebasoodsate kliimatingimustega aeglane.

Loe lisaks: Taiga

Vihmametsas on väga kiire aineringe ning mullad on samuti toitainetevaesed. Puude kasvu soodustavad aga ühtlane temperatuur ja niiskuse jaotus aastalõikes ning piisav päikesekiirguse hulk.

fdb3b045c33edd677d049a3056a50a93fe9adba0

Ekvatoriaalses kliimavöötmes asub maailma liigirikkam metsakooslus.