Eluslooduse evolutsioon
… on kõige ulatuslikuma levikuga ja keskkonnast sõltumatum liik maailmas.
Uus täiuslikum organismitüüp võimaldas paremini kasutada keskkonda, asustada uusi elupaiku ja vähendada sõltuvust keskkonna mõjudest. Erinevate elupaikade asustamisega kaasnes organismirühmade mitmekesistumine ehk …
Võõra liigi isenditega ristumist takistab ristumisbarjäär ehk …
Ristumine pole võimalik juhul, kui organismid elavad teineteisest väga kaugel või erinevates veekogudes. Seda nimetatakse …
Kõikide liikide puhul toimub kogu aeg …
Mõnedest kahepaiksetest arenesid …
Suureks pöördeks evolutsioonis oli elu siirdumine …
Esimesed hulkraksed taimed olid …, loomad aga ilmselt pehmekehalised selgrootud olendid.
Loodusliku valiku käigus kõrvaldatakse keskmisest oluliselt erinevad isendid. Sellist valikut nimetatakse …
Kõrvuti liikide tekkimisega on toimunud liikide … See sõltub keskkonnast ja organismide endi omadustest. Eeskätt ilmneb see kitsalt spetsialiseerunud liikidel, näiteks kohastumisel kindlale toiduobjektile, temperatuurile.
Evolutsiooni käigus on liigi isenditel tekkinud palju kasulikke omadusi, mida nimetatakse …
Elu arengut Maal esimestest elusolenditest kuni inimeseni nimetatakse …
Mõned roomajad arenesid …
Loomad said maismaale elama asuda pärast taimi. Esimesed maismaaloomad olid …
Lülijalgsetele loomadele järgnesid …
Vanimad elusolesed olid … organismid.
Esimesed maismaataimed olid …