1
/
14
Värvus varieerub tumedast kuni piimja valgeni. Peas on eristatavad silmtäpid. Toituvad väiksematest veeloomadest. Lehtja kujuga lamedad, keha pikkus kuni 25 mm.
2
/
14
Mudast puhtaks uhutuna meenutab vihmaussi, kuid on viimasest palju väiksem. Mõne cm pikkused ja 0,5 mm läbimõõduga roosakad või punakad.
3
/
14
Värvilt pruunid ja mustad, mitmesuguse mustriga, kuid esineb ka muid värve. Pikkus 10 mm kuni 10–15 cm. Reeglina on keha selja-kõhu suunas lame, tahapoole laienev ja harjasteta, mõlemas keha otsas on iminapp.
4
/
14
Nende koda on koonilise kujuga keeritsaga või lapik, kettataoline.
5
/
14
Toituvad kõdunevatest taimeosadest ja loomade jäänustest ja neist, kellest jõud üle käib. Nad on kuni 15 mm pikkused, iseloomuliku lapiku, lookjalt kõverdunud kehaga.
6
/
14
Ehitab vee alla kellukja võrgu ja täidab selle õhuga, mille varu regulaarselt täiendab.
7
/
14
Elab veekogude ääres ja püüab nii vees kui ka veekogude kallastel elavaid putukaid. Häirimise korral võib sukelduda.
8
/
14
Väikesed kuni 3 mm kireva, sageli punase värvusega, ümara kujuga veeloomad. Vastsed sageli putukate välisparasiidid, valmikud röövloomad, kes toituvad väiksematest veeloomadest.
9
/
14
Ujuvad selili, keha alaküljel kannavad suurt õhumulli.
10
/
14
Veepinnal elavad lutikad. Keha alaküljel veekindel karvastik. Eranditult röövtoidulised. Liuglevad kiiresti vee pindkilel, et tabada vette kukkunud selgrootuid.
11
/
14
Keha pikkus ilma õhutoruta 15 – 22 mm. Keha erakordselt lapik, tumepruun. Saaki püüab röövjalgadeks moondunud eesjalgade abil. Tiivad olemas, kuid lendab harva.
12
/
14
Kuni 35 mm pikkused mardikalised. Täiskasvanud vastne on suur, 6–7 cm pikkune. Röövtoidulised.
13
/
14
Vastne on 8–12 mm pikkuse ja 1 mm läbimõõduga vaglalaadse kehaga. Ujubhalvasti ja ronib peamiselt mööda veetaimi.
14
/
14
Pikkade ja habraste jalgadega putukad. Istudes õõtsutavad keha ülesalla. Valmikud toituvad nektarist, enamasti söövad vähe. Elavad vabalt veekogu põhjas või mudast valmistatud tuppedes. Toiduks paljudele kalaliikidele.
