Selgrootud. Veekogus elavad selgrootud. Vali kellega on tegu

Õigeid vastuseid oli Märkimata vastuseid oli Vigu oli Meie lugemissoovitus
1 / 14

Vastne on 8–12 mm pikkuse ja 1 mm läbimõõduga vaglalaadse kehaga. Ujub
halvasti ja ronib peamiselt mööda veetaimi.

2 / 14

Värvus varieerub tumedast kuni piimja valgeni. Peas on eristatavad silmtäpid. Toituvad väiksematest veeloomadest. Lehtja kujuga lamedad, keha pikkus kuni 25 mm.

3 / 14

Toituvad kõdunevatest taimeosadest ja loomade jäänustest ja neist, kellest jõud üle käib. Nad on kuni 15 mm pikkused, iseloomuliku lapiku, lookjalt kõverdunud kehaga.

4 / 14

Ujuvad selili, keha alaküljel kannavad suurt õhumulli.

5 / 14

Mudast puhtaks uhutuna meenutab vihmaussi, kuid on viimasest palju väiksem. Mõne cm pikkused ja 0,5 mm läbimõõduga roosakad või punakad.

6 / 14

Nende koda on koonilise kujuga keeritsaga või lapik, kettataoline.

7 / 14

Keha pikkus ilma õhutoruta 15 – 22 mm. Keha erakordselt lapik, tumepruun. Saaki püüab röövjalgadeks moondunud eesjalgade abil. Tiivad olemas, kuid lendab harva.

8 / 14

Veepinnal elavad lutikad. Keha alaküljel veekindel karvastik. Eranditult röövtoidulised. Liuglevad kiiresti vee pindkilel, et tabada vette kukkunud selgrootuid.

9 / 14

Väikesed kuni 3 mm kireva, sageli punase värvusega, ümara kujuga veeloomad. Vastsed sageli putukate välisparasiidid, valmikud röövloomad, kes toituvad väiksematest veeloomadest.

10 / 14

Elab veekogude ääres ja püüab nii vees kui ka veekogude kallastel elavaid putukaid. Häirimise korral võib sukelduda.

11 / 14

Ehitab vee alla kellukja võrgu ja täidab selle õhuga, mille varu regulaarselt täiendab.

12 / 14

Pikkade ja habraste jalgadega putukad. Istudes õõtsutavad keha ülesalla. Valmikud toituvad nektarist, enamasti söövad vähe. Elavad vabalt veekogu põhjas või mudast valmistatud tuppedes. Toiduks paljudele kalaliikidele.

13 / 14

Värvilt pruunid ja mustad, mitmesuguse mustriga, kuid esineb ka muid värve. Pikkus 10 mm kuni 10–15 cm. Reeglina on keha selja-kõhu suunas lame, tahapoole laienev ja harjasteta, mõlemas keha otsas on iminapp.

14 / 14

Kuni 35 mm pikkused mardikalised. Täiskasvanud vastne on suur, 6–7 cm pikkune. Röövtoidulised.

results loading