Nende koda on koonilise kujuga keeritsaga või lapik, kettataoline.

Ujuvad selili, keha alaküljel kannavad suurt õhumulli.

Väikesed kuni 3 mm kireva, sageli punase värvusega, ümara kujuga veeloomad. Vastsed sageli putukate välisparasiidid, valmikud röövloomad, kes toituvad väiksematest veeloomadest.

Keha pikkus ilma õhutoruta 15 – 22 mm. Keha erakordselt lapik, tumepruun. Saaki püüab röövjalgadeks moondunud eesjalgade abil. Tiivad olemas, kuid lendab harva.

Mudast puhtaks uhutuna meenutab vihmaussi, kuid on viimasest palju väiksem. Mõne cm pikkused ja 0,5 mm läbimõõduga roosakad või punakad.

Ehitab vee alla kellukja võrgu ja täidab selle õhuga, mille varu regulaarselt täiendab.

Vastne on 8–12 mm pikkuse ja 1 mm läbimõõduga vaglalaadse kehaga. Ujub
halvasti ja ronib peamiselt mööda veetaimi.

Pikkade ja habraste jalgadega putukad. Istudes õõtsutavad keha ülesalla. Valmikud toituvad nektarist, enamasti söövad vähe. Elavad vabalt veekogu põhjas või mudast valmistatud tuppedes. Toiduks paljudele kalaliikidele.

Veepinnal elavad lutikad. Keha alaküljel veekindel karvastik. Eranditult röövtoidulised. Liuglevad kiiresti vee pindkilel, et tabada vette kukkunud selgrootuid.

Elab veekogude ääres ja püüab nii vees kui ka veekogude kallastel elavaid putukaid. Häirimise korral võib sukelduda.

Kuni 35 mm pikkused mardikalised. Täiskasvanud vastne on suur, 6–7 cm pikkune. Röövtoidulised.

Värvus varieerub tumedast kuni piimja valgeni. Peas on eristatavad silmtäpid. Toituvad väiksematest veeloomadest. Lehtja kujuga lamedad, keha pikkus kuni 25 mm.

Toituvad kõdunevatest taimeosadest ja loomade jäänustest ja neist, kellest jõud üle käib. Nad on kuni 15 mm pikkused, iseloomuliku lapiku, lookjalt kõverdunud kehaga.

Värvilt pruunid ja mustad, mitmesuguse mustriga, kuid esineb ka muid värve. Pikkus 10 mm kuni 10–15 cm. Reeglina on keha selja-kõhu suunas lame, tahapoole laienev ja harjasteta, mõlemas keha otsas on iminapp.