Turism

9. klass > Geograafia > 2. poolaasta

Mis on turism? Kui inimene viibib väljaspool oma alalist elukohta lühikest aega (alla aasta), ööbides hotellis, kämpingus vms, siis on tegu turismiga. Eristatakse siseturismi ja välisturismi ning erinevaid turismiharusid olenevalt eesmärgist.  Nt konverentsiturism, äriturism. Turismi saab liigitada linnaturismiks, loodusturismiks, matkaturismiks, puhkuseks.

Turism on majandusharu, milles Euroopa Liidus on hõivatud 12-14 miljonit inimest. Tähtsam osa on majutus, sellele järgnevad veondus, toitlustus ja suveniirikaubandus. Euroopa kuulsaim matkarada on Hispaanias püha Jaakobuse tee, mis viib Santiago de Compostela katedraali.

 

Miks reisitakse? Rikkamate riikide elanikud veedavad rohkem puhkust ja vaba aega välismaal, nt hollandlased 53% välisreisidel, eestlastest 31%. Näiteks 94% rumeenlasi puhkas omal maal reisides. Reisimine välisriikidesse sõltub ka kliimast, hispaanlased ei vaja puhkust soojal maal nagu Põhjamaade elanikud. Suusatamiseks sõidetakse mägedesse:

ski1_2106568b

 

Kuidas mõjub turism keskkonnale? Maastikul liikuvad turistid võivad põhjustada prahistamist ja kulumist, kuivas piirkonnas liikuvad külastajate hulgad aga veepuudust kohalikele elanikele. Praht ja graffiti matkarajal:

421155_2987468359781_1291758893_n

Eriti veekulukad on golfiväljakud ja nende hooldus.  Turismi mõju vähendamiseks piiratakse inimest hulka ja ligipääsu vaatamisväärsustele, suunatakse majutuma jne.

Golfiväljak

Golfiväljak

 

Turism Euroopas on tõusev majandusharu, 2012.a käis siin 535 miljonit välisturisti. Sel aastal oli maailmas kokku miljard turisti. Tähtsamad eelistused on kultuuriväärtused, supelrannad ja suusamäed. Turismi soodustamiseks on viisavabadus ehk Schengeni leping sõlmitud kaasaegsel kujul 1995.a. kuhu kuulub 26 riiki.

Schengeni viisatsoon

Schengeni viisatsoon

Turismimaade esikolmikus on Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa, linnadest Pariis, London, Istanbul. Suurimat turismitulu saavad Horvaatia, Malta ja Küpros.

Istanbul

Istanbul

 

Eesti turismigeograafia

Eesti asend ja loodus on soodsad turismi arenguks, meil on pikk rannajoon, saared, siseveed ja sood. Takistuseks on heitlikud ilmad ja lühike suvi. Siia saabutakse laeva lennuki ja bussi või autoga. Kokku külastab aastas meid 2 miljonit välisturisti ja 1 miljon siseturisti. Enamasti ööbitakse Harjumaal, palju käib soomlasi ja ka venelasi.