Üleujutused ja jõgede hääbumine

11. klass > Geograafia > 3. kursus: Loodusvarad

Parasvöötmes ja mussoonkliimaga aladel voolavad jõed lammorgudes, suurvee ajal ujutatakse need alad üle.

754057079_orig

Kuival ajal on jõe lammiosa kuiv. Üleujutustega kantakse lammile juurde toitaineterikkaid setteid, nii saab hõlpsasti kultuurtaimi kasvatada. Nt Egiptuses Niiluse kaldad. Erakordsed üleujutused tekivad tormide, paduvihmade või föönide mõjul, siis ei mahuta jõesäng ära suurt veetulva. Üleujutused põhjustavad teede, põldude ja majade hävimist. Ka elusloodusele tekitavad veetulvad kahju, põhjustavad taimkatte hävimist, erosiooni, maalihkeid. Võimsate tagajärgede üleujutuste sagenemine on põhjustatud inimtegevusest: metsade raie, valgalade muutmine, jõgede paisutamine ja kanalite rajamine (Poola, Tšehhi, Saksamaa, Prantsusmaa). Ka globaalne kliima soojenemine avaldab mõju üleujutuste sagedusele ja ulatusele.

Lingid üleujutustest:

Jõgede hääbumine saab alguse ülemäärasest veekasutusest, niisutamine, HEJ rajamine, liustike pindala vähenemine vähendab jõgede vooluhulka.