Valgus ja nägemine
Nägemine on väga oluline, sest nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskkonnast tulevast infost 90 protsenti. Täielikus pimeduses ei ole midagi näha – järelikult vajame nägemiseks valgust.
Nägemisaistingu tekkimiseks peab valgus langema meie silmas asuvatele valgustundlikele rakkudele. Rakkudes tekib valguse toimel keemilise reaktsiooni tõttu erutus, mis kandub nägemisnärvi kaudu ajju.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. J-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Hariliku murru kordamine
Protsendid põhikooli matemaatikas
Liitmine 10 piires
Lahutamine 20 piires
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Algebralised murrud
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Õpime tähti. U-täht
Õpime tähti. R-täht
Õpime tähti. N-täht
Valgust on näha vaid siis, kui see meie silma levib. Mida rohkem valgusenergiat ajaühikus silma valgustundlikule rakule satub (ehk mida eredam on valgus), seda tugevam on rakkudes tekkiv erutus.
Valgusallikaid näeme seetõttu, et nad ise kiirgavad valgust, valgust mittekiirgavaid kehi näeme tänu sellele, et nad peegeldavad neile langevat valgusallikate valgust. Neid kohti kehal, mis peegeldavad rohkem valgust, näeme heledamana, kohti mis neelavad rohkem valgust aga tumedamatena. Sellist pinda, mis peegeldab peaaegu kogu temale langeva valguse näeme valgena, pinda, mis neelab peaaegu kogu temale langeva valguse aga mustana.
Kuidas loomad maailma näevad:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
