Valgus ja nägemine
Nägemine on väga oluline, sest nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskkonnast tulevast infost 90 protsenti. Täielikus pimeduses ei ole midagi näha – järelikult vajame nägemiseks valgust.
Nägemisaistingu tekkimiseks peab valgus langema meie silmas asuvatele valgustundlikele rakkudele. Rakkudes tekib valguse toimel keemilise reaktsiooni tõttu erutus, mis kandub nägemisnärvi kaudu ajju.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Õpime tähti. D-täht
Õpime tähti. J-täht
Hariliku murru kordamine
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Õpime tähti. B-täht
Täis- ja kaashäälikuühend
Häälikute pikkused
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Õpime tähti. Ö-täht
Õpime tähti. L-täht
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Valgust on näha vaid siis, kui see meie silma levib. Mida rohkem valgusenergiat ajaühikus silma valgustundlikule rakule satub (ehk mida eredam on valgus), seda tugevam on rakkudes tekkiv erutus.
Valgusallikaid näeme seetõttu, et nad ise kiirgavad valgust, valgust mittekiirgavaid kehi näeme tänu sellele, et nad peegeldavad neile langevat valgusallikate valgust. Neid kohti kehal, mis peegeldavad rohkem valgust, näeme heledamana, kohti mis neelavad rohkem valgust aga tumedamatena. Sellist pinda, mis peegeldab peaaegu kogu temale langeva valguse näeme valgena, pinda, mis neelab peaaegu kogu temale langeva valguse aga mustana.
Kuidas loomad maailma näevad:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
