Miks on merevesi soolane? Merevesi ei kõlba juua, sest sisaldab liiga palju soolasid, ühes kilogrammis merevees on 35 grammi lahustunud mineraalaineid. Soolad satuvad vette jõgedest ja kivimitest. Ekvaatori lähedal on veepinnalt suur aurumine ning mered on seal soolasemad, nt Punane meri sisaldab 40 promilli soolasid. Jahedas kliimas ja paljude suubuvate jõgedega Läänemere vesi on üsna mage, soolasisaldusega 2-10 promilli.

Kuidas muutub merevee temperatuur? Suvel võib madalates lahtedes veetemperatuur tõusta +30 kraadini C, ekvaatoril on see koguaeg +27 C. Sügavamal veekihtides on vesi jahedam ja tihedam, kõige tihedam on vesi + 4 kraadi juures, see on ka maailmamere põhjakihi temperatuur.

Kuidas tekivad jäämäed? Merevee temperatuur sõltub saadud päikesekiirguse hulgast, polaaraladel ei sula jää kunagi, paravöötmes on meri jääs ainult talvel. Mage vesi jäätub 0 kraadi juures , merevesi -2 C, seega on jää all null kraadi ning seal saavad elada mõned külmataluvad organismid, nn jääkalad, vetikad. Polaaraladel asuv lumi moodustab aastate jooksul liustikud ja need hakkavad oma raskuse ja maapinna kallaku tõttu liikuma. Jõudes rannikule murduvad liustike servadest lahti suured jääpangad, nn jäämäed. Kõige suuremad neist tekivad Antarktikas, kuid ka Gröönimaalt ja Teravmägedelt satuvad jäämäed laevaliiklust ohustama.

Kuidas tekivad hoovused? Püsivalt samas suunas puhuvad tuuled lükkavad maailmaere vee liikuma, nii tekivad ookeanides hoovused. Nendes võib vesi liikuda erineva kiirusega, keskmiselt 1-2 km/h. Mandrite servade ja nende kuju sunnivad hoovuseid suunda muutma. Ainuke vabalt liikuv hoovus on Läänetuulte hoovus, mis liigub ümber Antarktise. Põhjapoolkeral on põhjapassaathoovused, mis moodustavad ringe, samuti teevad lõunapassaathoovused lõunapoolkeral. Passaathoovuste poolt ärakantud veele toovad vett asemele ekvatoriaalsed vastuhoovused. Nii tekivad hoovuste ringid, mis põhja pool ekvaatorit liiguvad kellaosuti suunad ja lõuna pool vastupidi. Väiksemaid hoovusi tekib ka meredes ja järvedes.