Võnkumised ja lained
Võnkumiste periood:
kus T – võnkeperiood (s); Δt – ajavahemik (s); N – täisvõngete arv (-)
Võnkumiste sagedus:
kus f – võnkesagedus (Hz või s-1); Δt – ajavahemik (s); N – täisvõngete arv (-)
Seos perioodi ja sageduse vahel:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Funktsioonide graafikud
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Numbrilised seosed
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Знакомство с химией
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Tasandilised kujundid
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
kus f – võnkesagedus (Hz või s-1), T – võnkeperiood (s)
Pendli võnkeperiood:
kus T – võnkeperiood (s); l – pendli pikkus (m); g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt g = 9,81m/s2 ≈ 10 m/s2)
Vedrupendli võnkeperiood:
kus T – võnkeperiood (s); m – koormise mass (kg); k – vedru jäikustegur (N/m)
Võnkumiste ringsagedus:
kus – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); f– võnkesagedus (Hz või ka s-1)
Võnkefaas:
kus – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s)
Harmooniliste võnkumiste võrrand:
kus x – hälve (m); A – amplituud (m); – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s). NB! Siinuse asemel võib olla ka koosinus!
Kiiruse võrrand harmoonilisel võnkumisel:
kus vx– hetkkiiruse väärtus – projektsioon x-teljel (m/s); A – amplituud (m); – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s). NB! Valem kehtib kui keha hälve muutub harmooniliselt ning on kirjeldatud võrrandiga x=Asin(ωt)
Kiirenduse võrrand harmoonilisel võnkumisel:
kus ax – hetkkiirenduse väärtus – projektsioon x-teljel (m/s2); A – amplituud (m); – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s). NB! Valem kehtib kui keha hälve muutub harmooniliselt ning on kirjeldatud võrrandiga x=Asin(ωt)
Laine levimise kiirus:
kus v – laine(frondi) levimise kiirus (m/s), λ – laine lainepikkus (m), f – laine võnkesagedus (Hz), T – laine võnkeperiood (s)
Interferentsi miinimumtingimus:
Δ – lainete käiguvahe – kahe laine poolt ruumipunktini jõudmiseks läbitud teepikkuste erinevus (m), λ – laine lainepikkus (m), k = 0, 1, 2, 3 jne – tegur
Interferentsi maksimumtingimus:
Δ – lainete käiguvahe – kahe laine poolt ruumipunktini jõudmiseks läbitud teepikkuste erinevus (m), λ – laine lainepikkus (m), k = 0, 1, 2, 3 jne – tegur
Doppleri efekt:
Kus f – vastu võetav sagedus; f0 – allika poolt genereeritav (oma)sagedus; v – laine levimise kiirus keskkonnas; us – saatja kiirus (NB! us>0 – kui saatja eemaldub vaatlejast), uv – vaatleja kiirus (NB! uv>0 – kui vaatleja läheneb allikale) NB! Kõiki kiirusi mõõdetakse m/s ning kindlasti samas taustsüsteemis!