Mikromaailma füüsika
Leiulaine (mateerialaine, tõenäosuslaine) lainepikkus:
kus λ – mateerialaine lainepikkus (m), h = 6,62∙10-34Js – Plancki konstant ja p =mv – keha liikumishulk (kg∙m∙s-1), kus m – keha mass (kg), v – keha kiirus (m/s)
Määramatusseos:
kus ∆x – keha asukoha määramatus (m); ∆p=m∆v+v∆m – keha liikumishulga määramatus (kg∙m∙s-1), kus m – keha mass, Δm – massi määramatus (kg), v – keha kiirus, Δv – kiiruse määramatus (m/s), h = 6,62∙10-34Js – Plancki konstant (kasutatakse ka tähist 
).
Kvandi energia:
kus E – kvandi energia (J); f – kiiratava valguse sagedus (Hz), h=6,62∙10-34 Js – Plancki konstant, c=3∙108 m/s – valguse kiirus vaakumis ja λ – valguse lainepikkus (m).
Välise fotoefekti võrrand:
kus Ef – footoni energia; Av – elektroni väljumistöö; Ek – (välja löödud) elektroni kineetiline energia – kõik J; ), h=6,62∙10-34 Js – Plancki konstant, f – kvandi sagedus (Hz), m – elektroni mass (9,1∙10-31kg), v – elektroni kiirus (m/s).
Tuuma valem:
kus X – tuuma keemiline tähis, Z – järjekorranumber (prootonite arv tuumas), A – massiarv (osakeste arv tuumas) – A = Z+N – kus N – neutronite arv tuumas.
Massidefekt:
kus Δm – massidefekt (kg), Z – tuuma järjekorranumber (prootonite arv tuumas), mp – prootoni mass (mp = 1,67262178 ∙ 10-27kg ≈ 1,007u), N – neutronite arv tuumas, mn – neutroni mass (mn = 1,674927351∙ 10-27kg ≈ 1,009u).
Tuuma seoseenergia:
kus Eseos – tuuma seoseenergia, Δm – massidefekt (kg), c=3∙108 m/s – valguse kiirus vaakumis
Nihkereegel (α-lagunemine):
Kus X ja Y on keemiliste elementide isotoopide tuumad, A – massiarv, Z-järjekorranumber
Nihkereegel (β-lagunemine):
Kus X ja Y on keemiliste elementide isotoopide tuumad, A – massiarv, Z – järjekorranumber
Radioaktiivse lagunemise seadus:
kus N – lagunemata radioaktiivsete osakeste arv, τ – isotoobi poolestusaeg (s, lubatud kasutada ka min, h, d, yr – peab olema kooskõlas vaatlusaja ühikuga), N0 – tuumade arvu vaatluse alghetkel, Δt – vaatlusaeg (s, lubatud kasutada ka min, h, d, yr – peab olema kooskõlas poolestusaja ühikuga).
