Mikromaailma füüsika
Leiulaine (mateerialaine, tõenäosuslaine) lainepikkus:
kus λ – mateerialaine lainepikkus (m), h = 6,62∙10-34Js – Plancki konstant ja p =mv – keha liikumishulk (kg∙m∙s-1), kus m – keha mass (kg), v – keha kiirus (m/s)
Määramatusseos:
kus ∆x – keha asukoha määramatus (m); ∆p=m∆v+v∆m – keha liikumishulga määramatus (kg∙m∙s-1), kus m – keha mass, Δm – massi määramatus (kg), v – keha kiirus, Δv – kiiruse määramatus (m/s), h = 6,62∙10-34Js – Plancki konstant (kasutatakse ka tähist ).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
8. klassi matemaatika teooriavideod
Häälikute pikkused
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Liitmine 20 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Tasandilised kujundid
Ratsionaalavaldised
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Oksüdatsiooniaste
Kvandi energia:
kus E – kvandi energia (J); f – kiiratava valguse sagedus (Hz), h=6,62∙10-34 Js – Plancki konstant, c=3∙108 m/s – valguse kiirus vaakumis ja λ – valguse lainepikkus (m).
Välise fotoefekti võrrand:
kus Ef – footoni energia; Av – elektroni väljumistöö; Ek – (välja löödud) elektroni kineetiline energia – kõik J; ), h=6,62∙10-34 Js – Plancki konstant, f – kvandi sagedus (Hz), m – elektroni mass (9,1∙10-31kg), v – elektroni kiirus (m/s).
Tuuma valem:
kus X – tuuma keemiline tähis, Z – järjekorranumber (prootonite arv tuumas), A – massiarv (osakeste arv tuumas) – A = Z+N – kus N – neutronite arv tuumas.
Massidefekt:
kus Δm – massidefekt (kg), Z – tuuma järjekorranumber (prootonite arv tuumas), mp – prootoni mass (mp = 1,67262178 ∙ 10-27kg ≈ 1,007u), N – neutronite arv tuumas, mn – neutroni mass (mn = 1,674927351∙ 10-27kg ≈ 1,009u).
Tuuma seoseenergia:
kus Eseos – tuuma seoseenergia, Δm – massidefekt (kg), c=3∙108 m/s – valguse kiirus vaakumis
Nihkereegel (α-lagunemine):
Kus X ja Y on keemiliste elementide isotoopide tuumad, A – massiarv, Z-järjekorranumber
Nihkereegel (β-lagunemine):
Kus X ja Y on keemiliste elementide isotoopide tuumad, A – massiarv, Z – järjekorranumber
Radioaktiivse lagunemise seadus:
kus N – lagunemata radioaktiivsete osakeste arv, τ – isotoobi poolestusaeg (s, lubatud kasutada ka min, h, d, yr – peab olema kooskõlas vaatlusaja ühikuga), N0 – tuumade arvu vaatluse alghetkel, Δt – vaatlusaeg (s, lubatud kasutada ka min, h, d, yr – peab olema kooskõlas poolestusaja ühikuga).