Valguse murdumisel kehtib murdumisseadus:

(1) valguse langemisnurga ja murdumisnurga sii­nused suhtuvad teineteisesse nagu lainete le­vimise kiirused vastavates keskkondades:

(2) langev kiir, murdunud kiir ning lange­mis­punktist tõmmatud pinnanormaal asuvad alati samal tasapinnal.

Ka valguse murdumisseadus kehtib mistahes kujuga keskkondade lahutuspindade korral.

Langemis ja murdumisnurkade siinuste jagatist nimetatakse keskkondade vaheliseks suhteliseks mur­du­mis­näitajaks. Kui üheks keskkonnaks on vaakum, nimetatakse murdumisnäitajat absoluutseks.

kus n₁₂ – keskkondade suhteline murdumisnäitaja (loe n üks-kaks); v₁ – valguse kiirus lähte­kesk­konnas, v₂ – kiirus sihtkeskkonnas.

Suhteline murdumisnäitaja iseloomustab mitu korda erineb valguse kiirus lähtekeskkonnas (I keskkonnas) valguse kiirusest sihtkeskkonnas (II keskkonnas).

kus n – keskkonna absoluutne murdumisnäitaja; v – valguse kiirus keskkonnas, c – valguse kiirus vaakumis.

Absoluutne murdumisnäitaja iseloomustab mitu korda on valguse kiirus keskkonnas aeglasem valguse kiirusest vaakumis.