Nägemisdefektid. Prillid
Sellist nägemisdefekti, mille korral silmast kaugel asuvate eseme kujutis tekib mitte võrkkestale vaid hoopis selle ette, nimetatakse lühinägelikkuseks. Kui aga silm ei suuda teravustada lähedal asuvate esemetest tekkivat kujutis ning see tekib hoopis võrkkesta taha, nimetatakse seda defekti kaugelenägelikkuseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime tähti. A-täht
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpime tähti. H-täht
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Ионы
Õpime tähti. T-täht
Атомы и молекулы
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpime tähti. R-täht
Lahutamine 20 piires
https://www.youtube.com/watch?v=nrrXFIWd1AY
Nägemisdefekte korrigeeritakse prillide abil. Kui tegu on lühinägelikkusega, siis pannakse prilliläätsedeks hajutavad läätsed, kui kaugelenägelikkusega, siis koondavad läätsed. Prilliklaaside number näitab prillides kasutatavate läätsede optilist tugevust.
„Miinusprillid“ tähendavad seda, et tegu on hajutavate (või ka nõgusate) läätsedega ja neid kannavad lühinägelikud inimesed, „plussprillid“ aga seda, et tegu on koondavate (või ka kumerate) läätsedega ja neid kannavad kaugelenägelikud inimesed.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
