Nägemisdefektid. Prillid
Sellist nägemisdefekti, mille korral silmast kaugel asuvate eseme kujutis tekib mitte võrkkestale vaid hoopis selle ette, nimetatakse lühinägelikkuseks. Kui aga silm ei suuda teravustada lähedal asuvate esemetest tekkivat kujutis ning see tekib hoopis võrkkesta taha, nimetatakse seda defekti kaugelenägelikkuseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Kell ja kellaaeg
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Protsendi rakendused igapäevaelus
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. L-täht
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
https://www.youtube.com/watch?v=nrrXFIWd1AY
Nägemisdefekte korrigeeritakse prillide abil. Kui tegu on lühinägelikkusega, siis pannakse prilliläätsedeks hajutavad läätsed, kui kaugelenägelikkusega, siis koondavad läätsed. Prilliklaaside number näitab prillides kasutatavate läätsede optilist tugevust.
„Miinusprillid“ tähendavad seda, et tegu on hajutavate (või ka nõgusate) läätsedega ja neid kannavad lühinägelikud inimesed, „plussprillid“ aga seda, et tegu on koondavate (või ka kumerate) läätsedega ja neid kannavad kaugelenägelikud inimesed.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!