Pendel
Võnkumisi kirjeldatakse erilise lihtsustatud mudeli, pendli abil.
Pendlina käsitletakse mingisugust raskust, mis on riputatud venimatu niidi külge, kusjuures koormise mass peab olema niidi omast palju suurem.
Võnkumisi kirjeldatakse järgmiste mõistete abil: 1) algasend – see on pendli asukoht vaatluse alghetkel ning selle valik on vaba; 2) tasakaaluasend on pendli selline asend, kus pendel võnkumise lõppedes peatub; 3) asendeid, kus pendli liikumissuund muutub, nimetatakse amplituudasenditeks. 4) Ajavahemikku, mille jooksul pendel liigub ühest amplituudasendist teise ja seejärel jälle tagasi, nimetatakse võnkeperioodiks. Seega näitab võnkeperiood pendli ühe täisvõnke tegemiseks kulunud aega. Seevastu suurust, mis näitab pendli poolt ühes sekundis tehtud täisvõngete arvu, nimetatakse võnkesageduseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Ruutvõrrand
Õpime tähti. Õ-täht
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Õpime tähti. J-täht
Haridustreff 2023 loengud
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Lahused
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Знакомство с химией
I ja J-i õigekiri
Ärge seda katset siiski järgi tehke:
Liivapendel:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
