Pöördliikumine ja jõud
Kehale mõjuva jõu pöörav toime ei sõltu mitte ainult jõu suurusest vaid ka jõu suunast ning rakenduspunktist.
Punkti, kuhu mõjub keha pöörav jõud, nimetatakse jõu rakenduspunktiks.
Jõuga sama sihilist sirget, mis läbib rakenduspunkti nimetatakse selle jõu mõjusirgeks.
Kaugust, pöörlemisteljest jõu mõjusirgeni (l ) nimetatakse selle jõu õlaks. Jõu õlg on alati risti jõu mõjusirgega.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. K-täht
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. I-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. L-täht
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
MEISTERDA! Papist kevadlill
Pöörlemistelge omava keha mudelit nimetatakse kangiks.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab jõu pööravat mõju kehale, nimetatakse JÕUMOMENDIKS.
Jõumoment on arvuliselt võrdne kehale mõjuva jõu ja tema õla korrutisega:
kus M – jõumoment; F – jõud, l – jõu õlg
NB! Jõumomendi kohta kasutatakse kokkulepet: kui see pöörab keha vastupäeva, loetakse jõumoment positiivseks, kui aga päripäeva, siis negatiivseks
Jõumomendi mõõtühikuks on njuuton korda meeter 1Nm.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
