Pööriselektriväli. Elektromotoorjõud
Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat. Laengute poolt tekitatava välja jõujooned algavad positiivsel laengul ning lõppevad negatiivsel. Elektromagnetilise induktsiooni elektriväli erineb laengute poolt tekitatud elektriväljast selle poolest, et tema jõujooned on kinnised kõverad – sellist välja nimetatakse pööriselektriväljaks
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine I kooliastmele
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Oksüdatsiooniaste
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Õpime tähti. S-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Silbitamine algklassidele
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Õpime tähti. U-täht
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
8. klassi matemaatika teooriavideod
Õpime tähti. G-täht
Kuna indutseeritud elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu see tähendab pole eelistatud punkte, ei saa me kõnelda pööriselektrivälja potentsiaalide vahest (pingest), vaid rääkida tuleks hoopis elektromotoorjõust.
Kui pinge iseloomustab tööd, mida teevad laengu ümberpaigutamiseks elektrivälja kulonilised jõud, siis elektromotoorjõud on suurus, mis iseloomustab mitteelektriliste ehk kõrvaljõudude jõudude poolt laengu ümber paigutamisel tehtavat tööd.
kus ε – elektromotoorjõud, Akj – kõrvaljõudude poolt tehtav töö ning q – ümber paigutatud laengu suurus.
Elektromotoorjõudu mõõdetakse pingega samades ühikutes – voltides (1V)
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
