Pööriselektriväli. Elektromotoorjõud
Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat. Laengute poolt tekitatava välja jõujooned algavad positiivsel laengul ning lõppevad negatiivsel. Elektromagnetilise induktsiooni elektriväli erineb laengute poolt tekitatud elektriväljast selle poolest, et tema jõujooned on kinnised kõverad – sellist välja nimetatakse pööriselektriväljaks
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Häälikute pikkused
Õpime tähti. K-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Tasandilised kujundid
Õpime tähti. R-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Kirjeldav statistika
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Väike protsendiamps
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
ÕPIME ÕPPIMA! Mis see õppimine on?
Tutvus keemiaga
Õpime tähti. Š-täht
Numbrilised seosed
Väike algebraamps
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Kuna indutseeritud elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu see tähendab pole eelistatud punkte, ei saa me kõnelda pööriselektrivälja potentsiaalide vahest (pingest), vaid rääkida tuleks hoopis elektromotoorjõust.
Kui pinge iseloomustab tööd, mida teevad laengu ümberpaigutamiseks elektrivälja kulonilised jõud, siis elektromotoorjõud on suurus, mis iseloomustab mitteelektriliste ehk kõrvaljõudude jõudude poolt laengu ümber paigutamisel tehtavat tööd.
kus ε – elektromotoorjõud, Akj – kõrvaljõudude poolt tehtav töö ning q – ümber paigutatud laengu suurus.
Elektromotoorjõudu mõõdetakse pingega samades ühikutes – voltides (1V)
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
