Raske ja inertne mass
Mehaanikas on suurusel „mass“ kaks olemuslikku tähendust.
Ühest küljest on keha mass füüsikaliseks suuruseks, mis iseloomustab keha inertsust. Mida suurem on keha mass, seda raskem on tema liikumisolekut muuta. Massi taolist avaldumisvormi nimetatakse inertseks massiks.
Teisest küljest on keha mass suurus, mis iseloomustab keha võimet asuda teiste massi omavate kehadega gravitatsioonilisse vastastikmõjusse – mida suurem on keha mass, seda ägedam on gravitatsiooniline vastastikmõju. Massi taolist avaldumisvormi nimetatakse raskeks massiks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Liitmine 20 piires
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. X- ja Y-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Õpime tähti. Ü-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Õpime värve!
Funktsioonide graafikud
Õpime tähti. R-täht
Õpime tähti. W- ja C-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Ehkki gravitatsioon ja inerts pole omavahel kuidagi seotud käsitletakse klassikalises füüsikas (aga ka kaasaegses (üld)relatiivsusteoorias) et need kaks massi avaldumisvormi on teineteisega samaväärsed ning puudub vajadus määratleda kas räägitakse inertsest või raskest massist.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
