Silm
Silm on meie nägemiselund. Optika seisukohalt olulised silma osad on: silmalääts (3), klaaskeha (5), võrkkest (6) ja silmaläätse pingutav lihas (4).
Silma langev valgus läbib esmalt sarvkesta (1), siis silmaava (2), murdub silmaläätses ja klaaskehas ning langeb võrkkestale.
Võrkkestal tekib esemest tõeline, vähendatud ja ümberpööratud kujutis. Kui võrkkestale langev valgus on nõrk, siis nägemisrakkudes piisavat erutust ei teki ja me näeme ümbritsevaid kehi mustvalgena.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Õpime tähti. U-täht
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpime tähti. P-täht
I ja J-i õigekiri
Haridustreff 2023 loengud
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpime värve!
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Numbrilised seosed
Terves silmas tekib nii lähedal kui kaugel asuvate esemete kujutis alati täpselt võrkkestale. Selle eest kannavad hoolt silmaläätse pingutavad lihased, mis muudavad silmaläätse paksust. Kui lihased suruvad läätse kokku, muutub lääts kumeramaks (või ka paksemaks) ja tema fookuskaugus väheneb, kui lihased lõtvuvad muutub lääts õhemaks ja tema fookuskaugus suureneb.
(7) on silma nägemisnärv.
TEST:
Nägemise test. Ainult väga hea värvide nägemisega inimene suudab neid sõnu lugeda. Vali õiged sõnad
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
