I RÜHM

Meessoost sõnad – слова мужского рода – м.р. (algvorm мужской род)

–          sõnalõpp tugev kaashäälik – ДОМ, КЛАСС, НОЖ, СТОЛ

–          sõnalõpp –й (ий) – КРАЙ, ЧАЙ, ТРАМВАЙ, МУЗЕЙ, САНАТОРИЙ, ГЕНИЙ

–          pehmendusmärgiga lõpp (pehme kaashäälik) –ь – ЛАГЕРЬ, СЛОВАРЬ, ПОРТФЕЛЬ, КОНЬ 

II RÜHM

NAISSOOST sõnad – слова женского рода – ж.р (algvorm женский род)

–          sõnalõpp –a – ВЕСНА, СЕСТРА, ШКОЛА, ПОГОДА

–          sõnalõpp –я (ия) – ЗЕМЛЯ, ТЁТЯ, ЛИЛИЯ, АРМИЯ

–          pehmendusmärgiga lõpp (pehme kaashäälik) -ь – МЫШЬ, ТЕТРАДЬ, НОЧЬ, КРОВАТЬ

III RÜHM

KESKKOOST sõnad – слова среднего рода – с.р. (algvorm средний род)

–          sõnalõpp –o – ОКНО, ПИСЬМО, ЗЕРКАЛО, КРЕСЛО

–          sõnalõpp –e – МОРЕ, ПЛАТЬЕ, СОЛНЦЕ, ЗАДАНИЕ

NB! MÕNINGAD ERANDID!

1. Sõnalõpp –мя – ЗНАМЯ, ПЛАМЯ, ИМЯ, ВРЕМЯ, БРЕМЯ

NÄITAB NIMISÕNAL ALATI KESKKSUGU!

моё имя – minu nimi, летнее время – suveaeg, школьное знамя – kooli lipp, маленькое пламя – väike leek, индейское племя – indiaani hõim, suguharu, лысое темя – kiilakas, paljas pealagi, тяжёлое бремя – raske koorem, льное семя, льносемя – linaseeme, коровье вымя – lehma udar

2. Sõnad, mille sooline kuuluvus avaldub ühildumises omadussõnaga (avaldub kontekstis andes sõnale sageli mingi emotsionaalse hinnangu (tihti negatiivse)), kuna võivad tähistada nii mees- kui naissoost tegijat:

• unimüts – соня
• kisakõri – рёва
• viripill – плакса
• sant – калека
• mõrvar – убийца
• siidikäsi – белоручка
• riiukukk – задира
• käpard – растяпа
• õgard – обжора
• tuupija – зубрила

jne

2. a) ei kanna negatiivset värvingut:

• vaeslaps – сирота
• kogeleja/kokutaja – заика
• tarkpea – умница
• kohtunik – судья
• kolleeg – коллега

3. Sõnad, mis lõpevad –a tähega (naissoo tunnus), kuid bioloogiliselt näitavad meessoost isikut, meeste nime või nime lühi-hellitusvormi

• юноша – noormees
• дедушка – vanaisa
• папа – isa
• дядя – onu
• мужчина – meesterahvas
• Никита – nimi Nikita
• Илья – Ilja
• Саша – lühivorm Aleksandrist
• Коля – lühivorm Nikolaist
• Миша – Mihhail
• Серёжа – Sergei
• Женя – Jevgeni
• Валя – Valentin

Kusjuures nimed Саша, Женя, Валя võivad esineda ka naisenimena, kuid siis on nende lähtevormiks vastavalt Александра, Евгения, Валентина.

4.Muutumatute sõnade sooline tähendus:

А) ISIKUD ja LOOMAD:

Nende sõnade sooline kuuluvus saab selgeks nimisõnaga ühildumisel või öeldise koordinatsioonis alusega:

•  В зоопарк привезли маленького кенгуру. – Loomaaeda toodi väike kängurupoiss.
•  Папа купил мне маленькую пони. – Isa ostis mulle väikese isase poni.

B) Kui muutumatud sõnad ei tähista isikuid ega loomi, on nad reeglipäraselt KESKKSOOST:

• сладкое какао – magus kakao
• непонятное алиби – arusaamatu alibi
• Русское радио – Vene raadio
• интересное меню – huvitav menüü
• жёлтое такси – kollane takso
• весёлое жюри – lõbus žürii
• скучное интервью – igav intervjuu

C) Sõnad, mis saavad oma soo assotsiatiivse seose põhjal mõistega:

MEESSOOST:

•  коми, урду, хинди (язык – keel)
•  Капри, Санторини, Бали (остров – saar)
•  Сан-Франциско, Токио (город – linn)

NAISSOOST:

• Миссисипи, По (река – jõgi)
• Таймс, Дейли Телеграф (газета – ajaleht)

D) LÜHENDID e abreviatuurid, kus soolise kuuluvuse määrab põhisõna

•  ООН – Организация Объединённых Наций – ж.р (Ühinenud Rahvaste organisatsioon – naissoost)
•  ГЕС – гидро-электро-станция – ж.р (hüdro-elektrijaam – naissoost)