Soojushulk keha soojenemisel ja jahtumisel
Soojusenergia hulka, mille keha soojusülekandel saab või kaotab, nimetatakse soojushulgaks.
Kui keha saab soojust ehk tema siseenergia suureneb, siis loetakse soojushulk positiivseks. Kui keha soojusülekandel annab soojust ära ehk tema siseenergia väheneb, siis loetakse soojushulk negatiivseks.
Olukorras, kus keha aine olek ei muutu, on keha poolt saadav/ära antav soojushulk on võrdeline keha massiga ning temperatuuri muuduga ning sõltub materjalist.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. U-täht
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpime tähti. A-täht
Растворы
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpime tähti. Õ-täht
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Allar Veelmaa videotund. Avaldised
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Õpime tähti. T-täht
8. klassi matemaatika teooriavideod
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Õpime tähti. Ö-täht
Tutvus keemiaga
Õpime tähti. R-täht
kus Q – soojushulk, mõõdetuna džaulides (1J), m – keha mass, mõõdetuna kilogrammides (1kg) ning Δt = t2 – t1 – temperatuuri muutus (t2 ja t1 on soojusülekande käigus soojenenud/jahtunud keha vastavalt lõpp- ja algtemperatuurid) – kõiki temperatuure mõõdetakse kraadides (1°), c – on keha materjali iseloomustav erisoojus.
Erisoojus iseloomustab soojushulka, mis on tarvis 1 kilogrammile ainele, et tema temperatuur suureneks 1°C võrra – sama suur soojushulk vabaneb kui 1 kg aine temperatuur langeb 1°C võrra.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
