Soojushulk keha soojenemisel ja jahtumisel
Soojusenergia hulka, mille keha soojusülekandel saab või kaotab, nimetatakse soojushulgaks.
Kui keha saab soojust ehk tema siseenergia suureneb, siis loetakse soojushulk positiivseks. Kui keha soojusülekandel annab soojust ära ehk tema siseenergia väheneb, siis loetakse soojushulk negatiivseks.
Olukorras, kus keha aine olek ei muutu, on keha poolt saadav/ära antav soojushulk on võrdeline keha massiga ning temperatuuri muuduga ning sõltub materjalist.
kus Q – soojushulk, mõõdetuna džaulides (1J), m – keha mass, mõõdetuna kilogrammides (1kg) ning Δt = t2 – t1 – temperatuuri muutus (t2 ja t1 on soojusülekande käigus soojenenud/jahtunud keha vastavalt lõpp- ja algtemperatuurid) – kõiki temperatuure mõõdetakse kraadides (1°), c – on keha materjali iseloomustav erisoojus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Растворы
xy-koordinaatsüsteem
Funktsioonid ja nende graafikud
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Liitmine 10 piires
Haridustreff 2023 loengud
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Funktsioonide graafikud
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Kell ja kellaaeg
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Erisoojus iseloomustab soojushulka, mis on tarvis 1 kilogrammile ainele, et tema temperatuur suureneks 1°C võrra – sama suur soojushulk vabaneb kui 1 kg aine temperatuur langeb 1°C võrra.
