Ainehulk:

kus ϑ – ainehulk, N molekulide arv kehas, NA=6,02∙10²³ mol^-1 – Avogadro arv

Molekulmass:

kus M – molekulmass (ühikuta), m0 – aine molekuli mass (kg);  – süsinik-12 aatomi mass (kg)

Molaarmassi:

kui μ – molaarmass (kg/mol); NA=6,02∙10²³ mol^-1 – Avogadro arv; m0 – molekuli mass (kg)

Ainekoguse mass, osakeste arv selles:

kus m – ainekoguse mass (kg), ϑ – ainehulk (mol), μ – molaarmass (kg/mol), N – osakeste arv ainekoguses, NA=6,02∙10²³ mol^-1 – Avogadro arv

Ideaalgaasi molekulide keskmine kineetiline energia (temperatuuri definitsioonvalem):

kus – gaasimolekulide keskmine kineetiline energia = molekulide kineetiliste energiate aritmeetiline keskmine (J), k = 1,3806578∙10^-23 J/K ≈ 1,38∙10^-23 J/K – Boltzmann’i konstant ning T – keha temperatuur (K).

Ideaalse gaasi rõhk:

kus: p – ideaalse gaasi poolt anuma seintele avaldatav rõhk (Pa), n – molekulide kontsentratsioon (m^-3) – n=N/V (N – osakeste arv anumas; V – anuma ruumala – m³), – molekulide ruutkeskmine kiirus (m²/s²).

Ideaalse gaasi olekuvõrrand:

kus p – gaasi rõhk (Pa), n – osakeste kontsentratsioon (n^-3), T – gaasi temperatuur (K), k = 1,38∙10^-23 J/K – Boltzmann’i konstant, V – gaasi ruumala (m³), m – gaasi mass (kg), μ – gaasi molaarmass (kg/mol), R = NA∙k = 8,314510 J/(mol∙K) ≈ 8,31 J/(mol∙K) – universaalne gaasikonstant; p1, V1, T1 – on gaasi rõhk, ruumala ja temperatuur ühes olekus, pN, VN ja TN – aga sama gaasikoguse rõhk, ruumala ja temperatuur mingis teises olekus.

Boyle’ – Mariotte’i seadus (isotermiline protsess):

kus p1, V1,– on gaasi rõhk (Pa), ruumala (m³) ühes olekus, pN, VN N – aga sama gaasikoguse rõhk ja ruumala mingis teises olekus.

Gay-Lussac’i seadus (isobaariline protsess):

kus V1, T1,– on gaasi ruumala (m³) ja temperatuur (K) ühes olekus, VN, TN – aga sama gaasikoguse temperatuur ja ruumala mingis teises olekus.

Charles’i seadus (isohooriline protsess):

kus p1, T1,– on gaasi rõhk (Pa) ja temperatuur (K) ühes olekus, pN, TN – aga sama gaasikoguse rõhk ja temperatuur mingis teises olekus.