10. klass, 11. klass, 12. klassAjalugu

Eesti ajalugu gümnaasiumile. I osa

Kunda rahvas

  • Millal lõppes Euroopas jääaeg?
  • Kas Eesti ajaloo periodiseerimine on europotsentristlik?
Kaardile on märgitud asulad, kiviesemete ja luuesemete leiukohad.
Eesti maismaa pärast jää taandumist, u 11 000 aastat tagasi. Kontuuriga on märgitud tänapäeva rannajoon.

Esimesed jäljed inimasustusest Eestis on umbes 11 000 aasta vanused. Nendeks on Sindi lähedalt Pulli külast iidselt asulakohalt välja kaevatud leiud – kivist, luust ja sarvest tööriistad, kividest leease, looma- ja kalaluud. Pulli asulas elanud inimesed kuulusid nn Kunda kultuuri hulka. See mesoliitikumi kultuur ja rahvas on oma nime saanud ühe mõnevõrra hilisema asulakoha järgi Kunda lähedal Lammasmäel, mis avastati enne kui Pulli asulakoht. Kunda kultuur polnud levinud mitte ainult Eestis, vaid kogu Läänemere idakaldal Poolast Soomeni. Ühtse kultuuri olemasolust lubab kõnelda arheoloogilises leiumaterjalis kajastuv sarnasus eluviisis ja tarbeesemetes. Arvatavasti kõneles Kunda rahvas ka ühist keelt.

Pulli küla asupaik Pärnu jõe paremkaldal on tänapäeval kaitstud arheoloogiamälestisena.

Eesti ajalugu I: Eesti esiaeg. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut, 2020.

Pulli asula lähedalt leitud kiviaja kõõvitsad – tööriistad, mis on valmistatud kõvast kivimist (kvartsist, tulekivist vms) ning mida kasutati näiteks naha töötlemiseks.

Kundalased kasutasid kahtlemata puitu – näiteks ühepuupaadi ehk ruhe valmistamiseks –, mis pinnases tavaliselt ei säili. Kivi puhul oli tegu osalt hästitöödeldava importtulekiviga, osalt kohaliku kvartsiga. Koduloomadest tunti koera, elatuti jahist ja kalapüügist. Peamiseks lihaloomaks oli põder, kellelt saadi nahka kehakatt eks ning luud ja sarve tööriistade valmistamiseks. Palju kütiti kobrast, mereäärsetes piirkondades hülgeid. Hülgekütid avastasid ja asustasid ka meie tekkivad saared. Jahti peeti odade ja vibude-nooltega, kala püüti ahingute, harpuunide ning ka algeliste võrkudega. Vanimate elamute kohta meil täpseid andmeid ei ole, kuid võib oletada, et hoonetüübiks oli maasse süvendatud augu kohal kõrguv püstkoda. Aastatuhanded möödusid eriliste muutusteta, põlvkond põlvkonna järel elas ja suri üsna samasugustes oludes.

See inimene, kes Pärnu jõe kalda tulekivist nooleotsi välja toksis, ei olnud oma psüühika või füüsise poolest meist algelisem, vaid sama keeruline ja kordumatu, kuid tal ei olnud kasutada nii suurt tehniliste teadmiste ning oskuste hulka. Ta ei saanud leiutada näiteks jalgratast, sest isegi ratas oli alles leiutamata, rääkimata kett ülekandest või õhkrehvidest. Samas võime oletada, et kundalastel oli tähelepanuväärne hulk praktilisi teadmisi loodusest, mida meil enam ei ole, ja usutavasti olid nad ka märkimisväärselt osavate kätega.

Tänapäevased eestlased on geneetilises mõttes Kunda rahva kauged järeltulijad, kuid me ei tea, mis keelt me esivanemad kõnelesid. Eesti keeles ja teistes läänemeresoome keeltes leidub sõnu, mida ei osata liigitada ühtegi tuntud keelerühma, näiteks mägi, must, sugu või eile, ja
on avaldatud arvamust, et tegemist on jäljega kundalaste keelest.

KUULAMISEKS

Ain Mäesalu. Eesti lugu: Kiviaeg (18.09.2004).

Kunda rahva algukodu asus väljaspool Eestit ja siia asuti sedamööda, kuidas Eesti ala jääst ja veest vabanes. Nad ei saanud tulla põhjast ega läänest, kus laius veel jää ja hiljem meri, vaid tulid ilmselt lõunast või idast. Võimalik, et lähtekohaks olid tänapäeva Kirde-Poola ja Lõuna-Leedu alad, kust on pärit kundalaste asulakohtadest leitud kvaliteetne tume tulekivi. Seejuures ei maksa toonast migratsiooni kujutleda ühekordse massilise ja kiire rändena, vaid pigem oli tegu asustuspiiri järkjärgulise nihkumisega paljude põlvkondade vältel.

00:00