5. klassEesti keel

Eesti keele tööraamat 5. klassile. I osa

Sisukord

1.2. Miks peaksime eesti keelt väärtustama

  • Emakeelena kõneleb eesti keelt maailmas ainult ligikaudu 1,1 miljonit inimest. Näiteks mandariini keele kõnelejaid on ligikaudu 1,213 miljardit. (2014. aasta seisuga.)
  • Eesti keele lähemad sugulaskeeled (v.a soome keel) on juba hääbumas (nt vadja ja vepsa keel) või hääbunud (nt liivi keel).
  • Eesti keel on riigikeel – riigikeelena saavad soomeugrilastest oma emakeelt rääkida ainult eestlased, soomlased ja ungarlased. Enamik soome-ugri rahvaid kuulub Vene Föderatsiooni koosseisu.
  • Eesti keelel on kirjakeel – seda pole kahel kolmandikul kogu maailma keeltest.
  • Eesti keel on kaunis – rahva seas levinud legendi järgi olevat eesti keel saavutanud keelte iludusvõistlusel lausega „Sõida tasa üle silla“ itaalia keele järel auväärse teise koha.
  • Eesti keel on rikas ja arenev – alates sellest, et eesti keeles on 9 täishäälikut (nt eskimo keeles ainult 3 ja hispaania keeles 5), lõpetades erialaterminoloogiaga teaduses, informaatikas jt elualadel. Korraldatakse konkursse uute ja ilusate eestikeelsete sõnade saamiseks (nuhvel ’tahvelarvuti’ , nutistu ’asjade internet’ , nöha ’nohu ja köha’).
  • Eesti keele kui väikekeele suursaavutused: arvutiprogrammide (nt MS Office) eestikeelsed versioonid, Google’i tõlketeenus, ilu- ja teaduskirjanduse tõlkimise hea tase, ametliku keele staatus Euroopa Liidus.

Kas tead kõigi lünka kirjutatud sõnade tähendust?

Vastus salvestatud!

Mis on luuletuse põhjal lõunamaa eelised võrreldes Eestiga?

Vastus salvestatud!

VASTA SUULISELT:

HARJUTUS 5.4. Nimeta suuliselt kolm põhjust, miks on sinu meelest Eestis parem elada kui lõunamaal.

VASTA SUULISELT:

HARJUTUS 6

Loe järgmist Contra luuletust. Mille poolest on see eriline?
Miks võib selle luuletuse põhjal väita, et eesti keel on rikas? Vasta suuliselt.

*1/2* meie Oiu oaaia õieõue auööõe Õie uue äia eaoie ao eel

Helijäljendused

Eesti keel on väga rikas ka helijäljenduste poolest. Loodushäälte ja muude helide sõnadesse panemine muudab keelt vaheldusrikkamaks ja mängulisemaks (nt viuh, siuh, vidiit, sihisema, suhisema, vuhisema, sahisema). Vanarahvale meeldis lindude laulu helijäljendusi salmikesteks riimida.

Kaks suitsupääsukest.

Pääsuke

Midli-madli, kudli-kadli.
Läksin Soome, varastasin noa,
panin püksütasku,
tulin mööda vett ära,
kirts, sirr!

Pääsuke

Vint-vinderdi, vänt-vänderdi,
vanamoor viskas kapeti tulesse.
Teensin, teensin, sain sinise siiliku,
läksin kõrtsu tantsima,
saba läks lõhki – tsirrr!

Metsvint

Siit, siit, siit, siit
metsast ei tohi võtta
mitte üks pirrutikk!

Ööbik

Tüdruk laisk, tüdruk laisk,
too piits, too piits,
plaks, plaks, plaks,
sähäh, sähäh!

Metsvint
Ööbik
UURI INTERNETIST:

HARJUTUS 7

Tänapäevases etnomuusikas elustatakse paljusid vanu rahvalaule, milles kasutatakse heli jäljendavaid sõnu. Tõmba helijäljendustele joon alla. Kuulake klassis lugu ka internetist. Arutage üheskoos Eesti kirjandusmuuseumi arhiivi filmilõikudelt nähtud rahvapäraste mängude ja rituaalide üle. Video koosneb Eesti kirjandusmuuseumi arhiivi filmilõikudest, mis pärinevad umbes aastaist 1950–1975.

Pildil vasakul on rahvalaulik ja jutuvestja Liisa Kümmel.

Liisa Kümmel (1888–1964) oli pärit Suure-Jaani kihelkonnast Leetva külast. Sealt, peamiselt vanematelt, on õpitud tema laulud ja jutud – Liisa oli ka andekas jutustaja. 1960. aastatel, kui Liisa elas Tori kihelkonnas Ore külas, jäädvustati temalt koos kordussalvestustega 147 laulu ja 218 juttu. Liisa laulude seas on loitse, lastelaule ja vanu laulumänge.

Pudrumänd

Trad.Attack! ja Liisa Kümmel
„KOOREKE“

Kooreke,
midadi-mädadi, männake!
Kibadi-kobadi kokku mingu,
midadi-mädadi mättad tulgu,
taevast tulgu, sisse mingu,
ümmer männa mitsa-matsa,
leiva peale litsa-latsa,
ah, ah, ah, ah!

Lastel lõbus tantsu lüia,
võid ja pehmet leiba süia,
ah, ah, ah, ah!

PANE TÄHELE:

Üks eesti keele, eesti(keelse) kultuuri, looduse ja soomeugriliku eluviisi tuntumaid propageerijaid on kirjanik ja semiootik Valdur Mikita.

Valdur Mikita

Huvitavaid mõtteid Mikita teostest

  • Eesti on ainus paik maamunal, kus seenenäitust külastab rohkem inimesi kui rokk-kontserti. See pole normaalne.

„Lindvistika ehk metsa see lingvistika“

  • Paradiis – see on avar rehetuba, kus vanaisa ulatab lastele kärjemett, nii et need ilmaski ära ei jõua süüa. Väljal punetavad hiiglasuured maasikad.

„Metsik lingvistika“

  • Õnneks on meie toidukultuuri sedavõrd palju ebameeldivat sisse programmeeritud, et võime täiesti kindlad olla: meid ei hakka kunagi kollitama üleilmastumise peamine nuhtlus – päratud turistide massid. Parim vastumürk globaliseerumisele on Eesti köök. Võtame näiteks hapupiima. Või ehk selle rammusama tuletise – hapukoore. Paljud meist jumaldavad seda valget ollust, terved põlvkonnad lapsi on kartulisalati peal jalad alla saanud. [—] Suurem osa maailma täiskasvanud inimestest pole aga puhtgeneetilistel põhjustel võimelised lõhustama oma seedekulglas piimasuhkrut ehk laktoosi. [—] Igal aastal põhjustab eesti külalislahkus loendamatul hulgal hapukooretraumasid.

„Lingvistiline mets“

  • Olla eestlane – see tähendab väikest majakest metsa või mere ääres, mille taustal askeldab mullaste sõrmedega tilluke õnnelik inimene.

„Lingvistiline mets“

Püüa ise sõnastada, mida tähendab olla eestlane.

Vastus salvestatud!

Mille poolest on sinu kodu või maakodu eriline?

Vastus salvestatud!

HARJUTUS 8

Loe muistendit ja lahenda ülesanded.

Inimesi oli palju saanud ja nende algne eluase oli neile kitsaks jäänud, nii et nad olid hakanud omavahel riidu kiskuma. Vanaisa soovis nüüd, et nad leviksid üle kogu maa, ja näitas igale rahvaparvele tema elukoha kätte. Et neid üksteisest rohkem võõrutada, otsustas ta anda igale rahvale omad kalduvused ja kombed ning nime ja keele. Kindlaksmääratud päeval pidid kõik rahvad üksteise järel veel kord tema ette Sini- ehk Katlamäele ilmuma, et oma eripära, nimi ja keel vastu võtta.

Vanaisa alustas juba varahommikul ettevalmistustega, sest palju rahvaid soovis oma osa. Ta lasi süttida reipal lõkkel, nihutas kolmjala tulele ja asetas sellele katla saladusliku veega. Veel polnud ta ettevalmistustega valmis, kui juba lähenes üks rahvas, reibas ja sale ja väle. „Kas sa näe, olete vara tõusnud, see mulle meeldib! Katel aga ei kee veel, kuidas küll pean teie soovi täitma? Ometi ei taha ma lasta teid oodata. Te peate end minu esimeseks rahvaks nimetama ja minu enda keel olgu ka teie keel. “ Nii on eesti rahval au olla Vanaisa esimene rahvas, rääkida tema keelt ja olla vaba kõigist veidrustest, mis on õudsed Jumalale ja koormaks kaasinimestele. Selle otsusega läksid nad kõigist austatuina koju.

Katel täitis oma kohust ja iga rahva soov täideti. Kes tunneb kõiki neid rahvaid, kes siia kokku tulid, kes teab nende nimesid ja kellele on saanud osaks ebaõnn kõigiga nii tuttavaks saada, et tal oleks tulnud piinelda kõigi nende veidruste pärast, mida iga rahvas oma enesearmastuses ise peab eeliseks ja auasjaks? Üks paistab teiste hulgast välja laiskusega, teine upsakusega, kolmas saamahimuga, neljas kurjusega; aga nimetage mulle üks rahvas, kes ei hoiaks ega turgutaks oma põhiomadust. Ma ei tohi aga vaikida mõnest viimasest, kes hilinemise tõttu tõmbasid endale Vanaisa viha.

Õhtu hakkas nimelt saabuma ja Vanaisa rõõmustas, et töörohke päev jõuab lõpule – ühtki rahvast enam ei tulnud ja Vanaisa hakkas tuld kustutama. Siis lähenes õige tähtsust täis rahvas, võltsjuuksed ja jahu peas, kirjud rõivad üll ja kogu maailma tühi-tähi külge riputatud.

Vanaisa vaatas neid põlglikult üle õla ja sõnas: „Ahaa, ehtimine on kinni hoidnud! Aga puhuge nüüd ise ja kohendage tuli uuesti lõkkele. “ Piinatud element lasi kõigepealt kuuldavale kaebehääled „Saks, piits! Saks, piits!“ , hakkas siis hooga keema ja ütles: „Saksa, maksa! Saksa, maksa!“ – „Hästi, “ ütles Vanaisa, „ärme pikalt viivitame: te ju kuulsite oma nime ja keelt ja tööd ning ajage end kõigi rahvaste ees puhevile ja kohevile. “ Sellise otsuse osaliseks said sakslased.

Jällegi oli tuli kustunud, aga veel lähenes üks parv. Oli suvi, aga nad kandsid kasukaid ja nende kõrged saapad ulatusid vööni. Need olid venelased. Vanaisa oli viivituse pärast õige tusane, aga need inimesed olid pingul vööde tõttu väga osavad koogutama ja nad vabandasid end sügavate kummardustega. Tuli lõi taas lõkkele ja vesi tõi kuuldavale helid: „Tšintšaitši!“ Siis hakkas vesi täiesti keema ja ütles: „Durak! Durak!“ – „Ahaa,“ ütles Vanaisa, „turakad on teie nimi. Küllalt mulle kummardustest ja saabastest ning tšin-tšai-tši’st – pange oma koli kokku!“ Ja nad läksid kakerdades, koogutades ja tänades minema.

Nüüd arvas ta tööga valmis olevat, viskas veel põlevad tukid kaugele eemale ning sirutas end väikeseks uinakuks murule. Aga veel tuli salkkond inimesi lähemale, laisad, räpased ja häbematud. Pikk reis, vaevaline tee – oli vabandus. „Laisklejatele ja päevavarastele pole mul mingit eri nime. Te ei nõua ju ometi, et ma uue tule lõkkele puhuksin? Aga ehk loen ma veepinnalt midagi välja?“ Kui ta anumasse vaatas, jäi talle vaht ette, ta lükkas selle lusikaga kõrvale ja viskas ühe lusikatäie maha. Maha langev vaht tegi tuttavat häält: „Läts!“ – „Oi, hästi, “ ütles Vanaisa, „lätsud, lätlased peab teie nimi olema ja teie keel olgu kõigist teistest kokku kraabitud. “ Nii tuldi viimasena toime ka lätlastega.

Töö oli nüüd lõpetatud. Vanaisa lahkus. Katelt pole enam seal, aga tulease on veel näha. Ja kui teised kõrgendikud päikese käes säravad, siis Katlamägi on tänaseni mähitud sinisesse vinesse ja kannab praegugi Sini- ehk Katlamäe nime.

Paranda harjutuse 8.1.1 väärad lause õigeks.

Vastus salvestatud!

Millega teenisid eestlased Vanaisa poolehoiu?
Kuidas Vanaisa eestlastele tasus?

Vastus salvestatud!

Mõtle loovalt, mille järgi võisid oma nime saada

  • rootslased
  • poolakad
  • kanadalased
  • tailased

Vastus salvestatud!

Kas nõustud muistendis antud hinnangutega eri rahvuste kohta? Põhjenda oma vastust.

Vastus salvestatud!

VASTA SUULISELT:

HARJUTUS 8.5. Arutlege klassis, miks on „Keelte keetmises“ teiste rahvuste esindajaid naeruvääristatud. Millistes rahvaluuletekstides seda veel tehakse ja mis võivad olla selle põhjused?