Keeli võib suguluse mõttes võrrelda inimestega. Ka keeltel on lähemad ja kaugemad sugulased. Eesti keele lähemad sugulased on liivi, soome, vadja, vepsa, karjala ja isuri keel.
Koos eesti keelega nimetatakse neid läänemeresoome keelteks. Eesti keele kõige lähemad sugulased on liivi keel, mis on tänapäevaks hääbunud, ja vadja keel, mis on hääbumas. Kaugematest sugulastest võib nimetada näiteks ungari keelt. Eesti keele paikkondlikke dialekte ehk murdeid võiks võrrelda perekonnaga: nii nagu ühe pere õed-vennad on mingis mõttes sarnased, aga samas ka igaüks omamoodi, sarnanevad ka murded selle poolest, et mingil määral mõistavad neid kõik eestlased, aga igal murdel on ka oma erijooned, mis teistel puuduvad.
Veel umbes 100 aastat tagasi kõneldi Eesti eri paigus eri murdeid. Neid oli kaheksa: Kirde-Eesti rannikumurre (R), saarte murre (S), läänemurre (L), keskmurre (K), idamurre (I), Mulgi murre (M), Tartu murre (T) ja Võru murre (V). Kõige omanäolisema sõnavaraga ja elujõulisem murre on tänapäeval Võru murre, mida ka võru keeleks (võro kiil) nimetatakse. Väga tugeva identiteedi ja kombestikuga on setod – nii võib eraldi välja tuua ka seto keele, mis sarnaneb väga võru murdega.
Aastakümneid tagasi peeti kodumurde rääkimist matslikkuse ja harimatuse tunnuseks ning keelt püüti riiklikult igati normida. Tänapäeval on murded uuesti au sisse tõusnud: neid õpetatakse näiteks koolides, avaldatakse murdekeelseid ajalehti ja -kirju, eetris on murdekeelsed tele- ja raadiosaated.
RÜHMATÖÖPROJEKT: eesti murded
1. Moodustage klassis 4–5-liikmelised rühmad.
2. Iga rühm valib endale ühe murde allolevalt murdekaardilt (võimaluse korral nii, et kõik murded oleksid ühe korra esindatud). Iga murde ajalooline kõnelemispiirkond on vastava värviga märgitud.
3. Uurige valitud murde kohta, millised kihelkonnad peituvad kaardil olevate lühendite taga (nt Kär > Kärla, Kuu > Kuusalu jne).
4. Uurige, missuguseid tekste on selles murdes välja antud (ilukirjandustekstid, ajalehed, ajakirjad, tele- ja raadiosaated, veebisaidid jne).
5. Vormistage oma töö tulemus PowerPointi vmt ettekandena ja esitlege seda klassile.
HARJUTUS 9
Uuri Eesti murdekaarti ja otsusta, millist murret rääkisid need 100 aastat tagasi elanud inimesed.
Peres kasvas kolme poega, taaralaste taimekesi. Üks neist veeres Venemaale, teine tuiskas Turjamaale, kolmas istus kotka selga, põhjakotka tiiva peale. See, kes sõitis kotka seljas, põhjakotka tiiva pealla, lendas palju, liugles palju, lendas tüki lõuna poole, teise tüki tõusu poole, sõitis üle Soome mere, liugles üle Läänemere, veeres üle Viru mere, kuni õnne kohendusel, jumalikul juhatusel kotkas kõrge kalju peale viskas mehe Viru randa.
Kas’vid ühes peres pojad, kolme kõva kangelasta. Esimene suureks sirgus, mehemõõdu välja venis, kauplemise peale hakkas, müügitööga mainet kogus. Teine kasvas kopsakamaks, kõrge kase kasvu keris, võitlemise peale hakkas, taplemise peale tugev, sõjaväelaseks siis suundus. Kolmandamal nimeks Kalev, kõige kogukamaks kasvas, sõgedasti suureks sirgus. Ütles oma vanemaile, et ta hakkab reisimaie, Eesti poole liikumaie, kodukanti kippumaie. Kannab kaasas tarku mõtteid, kaua kaitstud teademisi, alal hoitud arukusta: tahab teha rahval heada, õnne tuua õuedelle, jõukust kanda kortereisse, edukust eramutesse, rikkust ridamajadesse, Eestit teha ilusamaks, kauget kanti haritumaks. Lennupileti siis ostis, ainult üheainsa otsa. Kalev Eestimaale lendas raske raudse kotka kukil, Bõuingu turistiklassis. Istus korra Kopis ümber, muidu aga tuli otse. Jõudis Kalev kodumaale, mahajäetud marjamaale, esiisa Eestimaale.
HARJUTUS 11.3
Mille poolest kolm teksti üksteisega sarnanevad?
Mille poolest erineb viimane tekst kahest esimesest?
Too tekstist kolm näidet, mis tõestavad, et tegevus toimub tänapäeval.
Millega hakkasid kolm venda täiskasvanuna tegelema?
Loe tekst läbi ning koosta lühike murdesõnastik tallinlase, mulgi ja tartlase lausete põhjal.
Kolm keelt
„Tede keel ja mede keel lähevad ikka üsna ühte!“ ütleb mulk tallinlasele, „aga see hullu tartlase keel ei lähe tede keelega ega mede keelega sugugi ühte! Tede loeb: see uss ei või mind nõelata. Mede loeb: see uss ei või mind nõklada. Aga see hull tartlane loeb: too siug es vai mänd salvada!“
Madis Nurmik, „Teine lugemik“
HARJUTUS 12.1
HARJUTUS 12.2
Millise Eesti piirkonna elanikku nimetatakse mulgiks? Kas tead miks?
