Kokkuvõte

1. peatükis oli juttu märkidest ja märgisüsteemidest.

• Märke on kolme tüüpi: ikoon, sümbol ja indeks.
• Enamik keelemärke on sümbolid ehk märgid, kus seos tähistaja ja tähistatava vahel on suvaline (arbitraarne).
• Märke saab omavahel liita − nii saadakse liitmärke, kusjuures komponentide valik on motiveeritud.
• Tehis- ja loomulikel keeltel on palju ühist, ent ükski tehiskeel pole nii keerukas ja rikas kui loomulik keel.
• Ka viipekeel on keel, kuigi arusaadavatel põhjustel on viipekeeles rohkem ikoonilisi märke.

Ülesanded

1. Selgita mõisteid ja too võimaluse korral oma näiteid: konventsionaalne, arbitraarne, eufemism, etümoloogia.
2. Too mõned näited (4–5) onomatopoeetiliste sõnade kohta inglise, vene, saksa, soome või mõnest muust keelest, mida sa oskad. Mis on nende sõnade eestikeelsed vasted?
3. Uuri, mis hääli teevad loomad eri keeltes. Võrdle leitud näiteid paarilisega.
4. Paljud liiklusmärgid on ikoonid, aga mitte kõik. Too näiteid liiklusmärkidest, mis on sümbolid. Põhjenda oma valikut.
5. Mida sa tead George Bernard Shaw’ näidendist „Pygmalion“? Mille poolest on selle tegelane professor Higgins erakordne?
6. Kas oskad tuua näiteid liitmärkidest, mille terviktähendus ei ole lihtmärkide tähenduste summa? Püüa koos paarilisega leida viis näidet.
7. Uuri internetist, milliseid rahvusvahelise suhtlemise keeli on peale esperanto loodud.
8. Aruta rühmas, miks esperanto ei leidnud siiski rahvusvahelise suhtluskeelena laia kasutamist.

9. Külasta Eesti Kurtide Liidu veebisaiti. Uuri välja, millistes Eesti koolides on õppekeel osaliselt või täielikult viipekeel.