Lähiajalugu gümnaasiumile. II osa
Lähiajaloo õpiku II osa käsitleb Eesti ja maailma sündmusi 20. sajandil. See on üles ehitatud kronoloogilis-temaatilisel printsiibil ning läheb edasi 20. sajandi teise poolega. Näiteks suunatakse õpilasi analüüsima ja hindama külma sõja tekkimise põhjusi ja kujunemist. Õpikus on palju ülesandeid kaartide ja allikate kohta ning asjakohaseid viiteid kirjandusele ja (dokumentaal)filmidele.
- Palju kaarte.
- Arendab analüüsivõimet.
- Käsitleb maailma ajalugu.
- Käsitleb Eesti ajalugu.
- Palju huvitavat lisamaterjali.
- Suunab iseseisvale uurimistööle.
- Avardab silmaringi.
Digiõpiku aluseks on parandatud ja täiendatud trükk 2023.
Lähiajalugu gümnaasiumile. II osa
Ühele kasutajale 1 aasta.
- Sissejuhatus
- Eesti Teises maailmasõjas Tutvu sisuga
- 1.1. Baaside aeg ja Eesti okupeerimine Tutvu sisuga
- 1.2. Lahingud Eestis 1941. a ja Saksa okupatsioon
- 1.3. Eestlased sõdivate riikide vägedes. Lahingud 1944. a
- Külma sõja kujunemine
- 2.1. Maailm pärast sõja lõppu
- 2.2. Külma sõja algus
- 2.3. Kahepooluselise maailma kujunemine
- Nõukogude Liit ja kommunistlik süsteem
- 3.1. Nõukogude Liit pärast Teist maailmasõda (1945–1953)
-
3.2. Eesti pärast Teist maailmasõda (1944–1953)
- Eesti pärast Teist maailmasõda (1944–1953)
- Rahvaarv pärast sõja lõppu
- Kontrolli kehtestamine Eesti territooriumil
- Täidesaatev ja seadusandlik võim
- Kohalik haldus
- Eesti NSV juhtkonna väljavahetamine EKP KK VIII pleenumil
- Relvastatud vastupanuliikumine
- Massirepressioonid
- Industrialiseerimine
- Kollektiviseerimine
- Kultuurirevolutsioon
- 3.2. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED
-
3.3. Sotsialismileeri ehk kommunistliku maailmasüsteemi ehk idabloki sünd
- Sotsialismileeri ehk kommunistliku maailmasüsteemi ehk idabloki kujunemine
- NSV Liidu kontrolli kehtestamine Ida-Euroopas
- Rahvademokraatia
- Jugoslaavia ja Kominform
- Näidisprotsessid
- Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid
- Sotsialismileeri riigid väljaspool Euroopat
- Vastastikuse Majandusabi Nõukogu
- 3.3. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED
-
3.4. Stalini surm, Nõukogude Liit ja idablokk
- Stalini surm, Nõukogude Liit ja idablokk
- Võimuvõitlus NSV Liidus pärast Stalini surma
- Ümberkorraldused, Hruštšovi sula
- „Nõukogude rahvas“ ja suund kommunismi ülesehitamisele
- Välisreisid ja välismaalastega suhtlemine NSV Liidus
- Idabloki riigid pärast Stalini surma ja isikukultuse hukkamõistmist
- Teiste idabloki riikide suhted NSV Liiduga
- 3.4. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED
- Rahvusvahelised suhted 1950.–1980. aastatel
- 4.1. Muutused rahvusvahelistes suhetes pärast Stalini surma
- 4.2. Koloniaalsüsteemi lagunemine ja kolmas maailm
- 4.3. Rahvusvahelised suhted 1960. aastate teisel poolel
- 4.4. Détente ehk pingelõdvendus
- 4.5. Helsingi tippkohtumine ja külma sõja jätkumine
- Lääneriigid ja Nõukogude Liit külma sõja ajal
- 5.1. USA külma sõja ajal
- 5.2. Demokraatlik Euroopa
- 5.3. NSV Liit 1960. ja 1970. aastatel
- 5.4. Eesti 1960. ja 1970. aastatel
- Nõukogude Liidu ja idabloki lagunemine
- 6.1. Nõukogude Liidu lagunemine
- 6.2. Laulev revolutsioon Eestis
- 6.3. Idabloki lagunemine
- 6.4. Jugoslaavia lagunemine
- Lisalugemine: kommunistlikud riigid väljaspool Euroopat
- Maailm pärast külma sõja lõppu
- 7.1. Venemaa alates 1990. aastatest
- 7.2 Venemaa suhted Ukrainaga 21. sajandi alguses
-
7.3. Muutused rahvusvahelistes suhetes pärast külma sõja lõppu
- Euroopa integratsiooni süvenemine
- Euroopa majandus- ja rahaliit. Euro kasutuselevõtt
- Schengeni leping
- Euroopa Liidu laienemine
- Euroopa Liidu reform ja Lissaboni leping
- NATO rolli muutumine
- Lahesõda 1991
- Lähis-Ida rahuprotsess
- Apartheidi lõpp Lõuna-Aafrika Vabariigis
- Ruanda 1994. a genotsiid
- Kongo sõjad 1996–2003
- 7.3. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED
- 7.4. Maailm 21. sajandi alguses
- Lisalugemine: USA poliitika pärast külma sõja lõppu
- Mõistesõnastik
Toomas Hiio on ajaloolane, kelle peamised uurimissuunad on Eesti, Tartu ülikooli ja üliõpilaskonna ajalugu 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi lõpuni ning Eesti 20. sajandi sõjaajalugu. Ta on Eesti mälu instituudi uurimisjuht, Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktori asetäitja uurimistöö alal ning Euroopa mälu ja süüme koostöökogu (PEMC) juhatuse liige.
Karin Lippus on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo osakonna. Alates 1995. aastast on ta töötanud Tallinna prantsuse lütseumis, kus on praegu gümnaasiumiastme ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja.
