6. klassLoodusõpetus

Loodusõpetuse tööraamat 6. klassile. I osa

Sisukord

1.1. Mulla koostis

Mulla teema juures õpid mulla koostist, tekkimist ja tähtsust. Samuti selgitad, kuidas on mullaorganismid seotud aineringega.

Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mis pidevalt uueneb. Selle kihi paksus läheb nii sügavale, kui organismid ulatuvad seda mõjutama: enamasti 1–1,5 m sügavuseni või lähtekivimini. Mulla tahke osa moodustavad erineva suurusega kivikesed, savi, liiv, huumus, mullaorganismid, taimede ja loomade poollagunenud ja lagunenud jäänused. Tahke osa jaguneb mineraalseks ja orgaaniliseks.

Vedel osa mullas koosneb veest ja gaasiline osa õhust. Mullavesi ja mullaõhk on vajalikud seal elavatele organismidele.

QR-kood 1

Kuula ühe minuti loengut mulla koostisest (QR-kood 1).
Millest sõltub õhu ja vee osakaal mullas?

Vastus salvestatud!

Joonis 1. Mulla koostis. Suurima osa moodustab mineraalne osa, seejärel vesi ja õhk, siis orgaaniline osa. Orgaaniline osa jaotub kolmeks: huumus, taimede ja loomade jäänused ning organismid.

Uuri joonist ja kirjuta, millest muld koosneb. Mida on kõige rohkem ja mida kõige vähem? Mis moodustab mulla orgaanilise osa? Mida on orgaanilises osas kõige rohkem?

Nende diagrammide põhjal saan öelda, et …

Vastus salvestatud!

Mullas on nii elus kui ka eluta osa. Mis võiks olla mulla elusas osas?

Vastus salvestatud!

Inimene hoiab suurt peotäit huumust.
Joonis 2. Huumus

Huumus on mulla ülemises kihis asuv pruuni või musta värvi eriline orgaaniline aine. See on tekkinud elusaine lagunemisel. Huumus on see osa mullast, mis muudab mulla viljakaks.

Praktiline töö. Musta ja turbamulla võrdlus

Kirjuta vastused järgnevasse kasti või prindi tööleht välja.

Selle järgi, kas mulla koostises on ülekaalus mineraalained või orgaaniline osa, jagunevad Eesti mullad kaheks: mineraalmullad (must muld) ja orgaanilised mullad (turvas).

a) Võrdle omavahel õpetajalt saadud musta mulda ja turbamulda. Kirjelda nende värvust ja koostist. Paremaks vaatlemiseks kasuta luupi.

Must muld Turbamuld
Värvus
Koostis

b) Mida sa veel nende muldade juures uurida saaksid? Esita kaks uurimisküsimust.

c) Püüa selgitada, miks me saame turvast kütteks kasutada, aga musta mulda mitte. Mõtle kummagi koostisele.

Vastus salvestatud!

Liiva ja savi osakaal mullas on erinev. Vastavalt sellele saame eristada liivmulda, saviliivmulda, liivsavi ja savi. Liivmullad on kuivad, õhurikkad ja toitainevaesed, savimullad on niisked, õhuvaesed ja toitainerikkad. Mulla lõimis on erinevate osakeste vahekord mullas.

Niiske liiv
Ei saa voolida kuulikeseks
Liiv
Kuulikeseks vormitud niiske saviliiv
Saab voolida kuulikeseks
Saviliiv
Vorstikeseks voolitud niiske liivsavi
Saab voolida vorstikeseks
Liivsavi
Rõngaks painutatud niiske savi
Voolitud vorstikesed saab painutada rõngaks
Savi

Joonis 4. Mulla lõimise määramine

Miks on nii liivmullad kui ka savimullad taimede kasvamiseks kehvad?

Vastus salvestatud!

Mulla koostis oleneb kohast ja materjalist, millest see tehtud on.

Sherlock Holmes oli mures, sest tegemist oli keerulise juhtumiga. Ta uuris kurjategija poriseid jalajälgi. Muld oli hallikat värvi, koosnes väikestest osakestest ja hakkas sõrmega vajutades kokku, nii et sellest sai voolida kuulikese. Holmes oli üsna kindel, et oli eelmisel päeval näinud sarnase koostisega mulda proua Clarki saabastel.

a) Määrake pinginaabriga erinevate muldade lõimist. Väga kuivale mullale võite lisada veidi vett.
Kas mõni sinu määratud muldadest võis olla see, mille Sherlock Holmes leidis kuriteopaigalt?

b) Selgita, kuidas kasutatakse kriminalistikas teadmisi mulla koostisest.

Vastus salvestatud!

Uuri Eesti atlase mullakaardilt, milline on muldade lõimis sinu kodukohas.

Minu kodukohas on …

Vastus salvestatud!

Praktiline töö. Mulla koostise uurimine

Kirjuta vastused järgnevasse kasti või prindi tööleht välja.

Moodustage 3–4-liikmelised rühmad.

Vahendid: kolm erinevat mulda (liivsavi, saviliiv, huumusrikas muld), kolm läbipaistvat kaanega purki, anum vee valamiseks, vesi.

Töö käik
Täitke iga purk poolenisti ühe uuritava mullaga. Lisage aeglaselt vett, kuni kogu muld purkides on veega kaetud.

a) Mida märkate mulla katmisel veega? Millise aine olemasolu mullas saab sel viisil kindlaks teha?

Seejärel lisage nii palju vett, et purgi ülaosasse jääb ainult 1 cm vaba ruumi. Keerake kaas kinni ning loksutage kõvasti. Tehke seda kõigi kolme purgiga. Jätke purgid puutumatult seisma kuni järgmise loodusõpetuse tunnini (mitte vähem kui 24 h).

b) Sõnastage hüpotees. Mis võiks pärast seismist purgis teistmoodi olla?

Vastus salvestatud!

Praktiline töö. Mulla koostise uurimine

Kirjuta vastused järgnevasse kasti või jätka tööd eelnevas ülesandes prinditud töölehel.

Tulemused

a) Kirjeldage, milline näeb välja purkide sisu pärast seismist.

b) Joonistage ja värvige purkide sisu vastavalt katse tulemustele. Pöörake tähelepanu kihtide paksusele. Kirjutage joonisele, mis on kihtide koostises. Lisage pildi alla mulla nimetus.

Joonis 5. Purgid. Kolm tühja purki.

c) Selgitage, miks toimus purkides kihistumine.

d) Mida saate selle katse põhjal öelda uuritud muldade koostise kohta?

Vastus salvestatud!

Millise tegevuse kaudu õppisid kõige paremini? Põhjenda.

Vastus salvestatud!