Võnkumised ja lained
Võnkumiste periood:
kus T – võnkeperiood (s); Δt – ajavahemik (s); N – täisvõngete arv (-)
Võnkumiste sagedus:
kus f – võnkesagedus (Hz või s-1); Δt – ajavahemik (s); N – täisvõngete arv (-)
Seos perioodi ja sageduse vahel:
kus f – võnkesagedus (Hz või s-1), T – võnkeperiood (s)
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Растворы
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Õpime tähti. T-täht
Ионы
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpime tähti. I-täht
Õpime värve!
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Pendli võnkeperiood:
kus T – võnkeperiood (s); l – pendli pikkus (m); g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt g = 9,81m/s2 ≈ 10 m/s2)
Vedrupendli võnkeperiood:
kus T – võnkeperiood (s); m – koormise mass (kg); k – vedru jäikustegur (N/m)
Võnkumiste ringsagedus:
kus – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); f– võnkesagedus (Hz või ka s-1)
Võnkefaas:
kus – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s)
Harmooniliste võnkumiste võrrand:
kus x – hälve (m); A – amplituud (m); – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s). NB! Siinuse asemel võib olla ka koosinus!
Kiiruse võrrand harmoonilisel võnkumisel:
kus vx– hetkkiiruse väärtus – projektsioon x-teljel (m/s); A – amplituud (m); – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s). NB! Valem kehtib kui keha hälve muutub harmooniliselt ning on kirjeldatud võrrandiga x=Asin(ωt)
Kiirenduse võrrand harmoonilisel võnkumisel:
kus ax – hetkkiirenduse väärtus – projektsioon x-teljel (m/s2); A – amplituud (m); – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s). NB! Valem kehtib kui keha hälve muutub harmooniliselt ning on kirjeldatud võrrandiga x=Asin(ωt)
Laine levimise kiirus:
kus v – laine(frondi) levimise kiirus (m/s), λ – laine lainepikkus (m), f – laine võnkesagedus (Hz), T – laine võnkeperiood (s)
Interferentsi miinimumtingimus:
Δ – lainete käiguvahe – kahe laine poolt ruumipunktini jõudmiseks läbitud teepikkuste erinevus (m), λ – laine lainepikkus (m), k = 0, 1, 2, 3 jne – tegur
Interferentsi maksimumtingimus:
Δ – lainete käiguvahe – kahe laine poolt ruumipunktini jõudmiseks läbitud teepikkuste erinevus (m), λ – laine lainepikkus (m), k = 0, 1, 2, 3 jne – tegur
Doppleri efekt:
Kus f – vastu võetav sagedus; f0 – allika poolt genereeritav (oma)sagedus; v – laine levimise kiirus keskkonnas; us – saatja kiirus (NB! us>0 – kui saatja eemaldub vaatlejast), uv – vaatleja kiirus (NB! uv>0 – kui vaatleja läheneb allikale) NB! Kõiki kiirusi mõõdetakse m/s ning kindlasti samas taustsüsteemis!
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!