Võnkumised ja lained
Võnkumiste periood:
kus T – võnkeperiood (s); Δt – ajavahemik (s); N – täisvõngete arv (-)
Võnkumiste sagedus:
kus f – võnkesagedus (Hz või s-1); Δt – ajavahemik (s); N – täisvõngete arv (-)
Seos perioodi ja sageduse vahel:
kus f – võnkesagedus (Hz või s-1), T – võnkeperiood (s)
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Kell ja kellaaeg
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Protsendi rakendused igapäevaelus
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. L-täht
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Pendli võnkeperiood:
kus T – võnkeperiood (s); l – pendli pikkus (m); g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt g = 9,81m/s2 ≈ 10 m/s2)
Vedrupendli võnkeperiood:
kus T – võnkeperiood (s); m – koormise mass (kg); k – vedru jäikustegur (N/m)
Võnkumiste ringsagedus:
kus – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); f– võnkesagedus (Hz või ka s-1)
Võnkefaas:
kus – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s)
Harmooniliste võnkumiste võrrand:
kus x – hälve (m); A – amplituud (m); – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s). NB! Siinuse asemel võib olla ka koosinus!
Kiiruse võrrand harmoonilisel võnkumisel:
kus vx– hetkkiiruse väärtus – projektsioon x-teljel (m/s); A – amplituud (m); – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s). NB! Valem kehtib kui keha hälve muutub harmooniliselt ning on kirjeldatud võrrandiga x=Asin(ωt)
Kiirenduse võrrand harmoonilisel võnkumisel:
kus ax – hetkkiirenduse väärtus – projektsioon x-teljel (m/s2); A – amplituud (m); – võnkefaas (rad või ka ühikuta); – võnkumiste ringsagedus (rad/s või ka s-1); t – ajahetk (s). NB! Valem kehtib kui keha hälve muutub harmooniliselt ning on kirjeldatud võrrandiga x=Asin(ωt)
Laine levimise kiirus:
kus v – laine(frondi) levimise kiirus (m/s), λ – laine lainepikkus (m), f – laine võnkesagedus (Hz), T – laine võnkeperiood (s)
Interferentsi miinimumtingimus:
Δ – lainete käiguvahe – kahe laine poolt ruumipunktini jõudmiseks läbitud teepikkuste erinevus (m), λ – laine lainepikkus (m), k = 0, 1, 2, 3 jne – tegur
Interferentsi maksimumtingimus:
Δ – lainete käiguvahe – kahe laine poolt ruumipunktini jõudmiseks läbitud teepikkuste erinevus (m), λ – laine lainepikkus (m), k = 0, 1, 2, 3 jne – tegur
Doppleri efekt:
Kus f – vastu võetav sagedus; f0 – allika poolt genereeritav (oma)sagedus; v – laine levimise kiirus keskkonnas; us – saatja kiirus (NB! us>0 – kui saatja eemaldub vaatlejast), uv – vaatleja kiirus (NB! uv>0 – kui vaatleja läheneb allikale) NB! Kõiki kiirusi mõõdetakse m/s ning kindlasti samas taustsüsteemis!
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!