BIOLOOGIA KUI TEADUS
Bioloogia on teadusharu, mis uurib elu ja elureid (elusorganisme).
Bioloogia uurib elurite ehitust (ehk struktuuri), toimimist (ehk funktsioone) , kasvu, arengut, levimist ning nende rühmitamist (ehk klassifitseerimist) ajaloolisi sugulussidemeid silmas pidades. Arengu ja ehituse sarnasuse põhjal rühmitatakse (ehk süstematiseeritakse) lähedased liigid sarnastesse üksustesse (ehk taksonitesse). Erinevate elurite kooselu uurib kooslusteõpetus (ehk ökoloogia).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. S-täht
Kirjalik liitmine
Õpime tähti. T-täht
Lahused
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpime tähti. U-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpime tähti. F-täht
Õpime tähti. Ä-täht.
Algebralised murrud
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Растворы
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Õpime tähti. R-täht
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Peastarvutamine eelkoolile
Bioloogia koosneb väga paljudest alamvaldkondadest ja harudest. Kõnepruugis on kasutusel mõisted roheline ja valge bioloogia. Roheline bioloogia tegeleb peamiselt vaatluste, mõõtmiste, näiteks loomade käitumise või taimede arengu uurimisega, samas kui valge bioloogia tegeleb organismidega raku, organelli või molekulide tasandil.
Lisainfo
1. «Roheline» bioloogia:
– anatoomia – organite ehitus ja paiknemine
– arengubioloogia – isendi või liigi areng
– botaanika – taimed, nende ehitus, süstemaatika jms
– etoloogia – loomade käitumine
– evolutsioonibioloogia – liikide põlvnemine
– füsioloogia – elurite ja selle organite talitlus
– histoloogia – koed ja rakud
– mükoloogia – seened ja kõik nendega seonduv
– organoloogia – organite ehitus
– taksonoomia (ka süstemaatika) – organismide klassifitseerimine
– ökoloogia – elurite omavahelised suhted
– zooloogia – loomad ja kõik nendega seonduv
Peaaegu iga bioloogia haru on võimalik jaotada omakorda alateaduseks vastavalt uuritavale objektile, näiteks zooloogid ei uuri enamasti loomi üldiselt, vaid pisemate üksuste kaupa:
– ihtüoloogia – kalad ja kõik nendega seonduv
– herpetoloogia – kahepaiksed ja roomajad
– ornitoloogia – linnud ja kõik nendega seonduv
– lepidepteroloogia – liblikad
– odontoloogia – kiilid
2. «Valge» bioloogia:
– geneetika – pärilikkuseõpetus
– molekulaarbioloogia – organismide molekulaarne tasand
– biokeemia – elurites toimuvad keemilised protsessid
– viroloogia – viirused
– mikrobioloogia – mikroorganismid (sh nt bakterioloogia – vaid bakterid)
– meditsiinibioloogia – ravimite mõju eluritele
Tänapäeva bioloogia tunnistab elu põhiüksusena rakku ning pärilikkuse edasikandjana geene, mis baseeruvad neljal nukleiinhappel. Eriliseks bioloogiliseks ühikuks on evolutsiooni käigus tekkinud liik.
Kõikidele eluritele on omane elamine, mis tähendab välise energia (toitainete, valguse või keemilise energia) tarbimist ja selle muutmist nii, et säilitada enda stabiilne sisekeskkond. Lisaks toitumisele, on üheks olulisemaks eluri tunnuseks sigimine ja järglaste andmine.
Bioloogia olulisemad uurimismeetodid on vaatlus, kirjeldus, võrdlus ja eksperiment.
Edasi uurimiseks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!