Elektrivälja potentsiaalne energia
Väljas asuva keha potentsiaalne energia iseloomustab sellele kehale mõjuvate väljajõudude võimet teha keha liigutamisel tööd, kusjuures väljajõudude poolt tehtav töö on võrdne potentsiaalse energia muudu vastandväärtusega:
kus A – väljajõudude töö, ΔWp – potentsiaalse energia muutus (NB! Kasutatakse ka Ep, kuid kuna me kasutasime E elektrivälja tugevuse tähisena, siis segaduse vältimiseks kasutame siin teist tähistust); Wp1 ja Wp2 on keha potentsiaalne energia vastavalt alg- ja lõppolekutes.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Õpime tähti. G-täht
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Õpime tähti. R-täht
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
Jäätmed pole kõigest prügi
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Kirjeldav statistika
Õpime tähti. P-täht
Geomeetria
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Numbrilised seosed
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Elektrivälja jõudude poolt homogeenses elektriväljas laengu liigutamisel tehtav töö on avaldus
kus A – elektrijõudude töö, E – elektrivälja tugevus, q – liigutatava (positiivse) laengu suurus ja Δd – väljajoone sihiline nihe (Δd = d1 – d2, aga vastavalt laengu kaugused negatiivselt laetud väljatekitajast algus- ja lõpp-punktis mõõdetuna pikki jõujoont) .
Seega võime elektrijõudude töö valemile anda kuju:
Tähistame
ning nimetame seda elektriväljas asuva punktlaengu potentsiaalseks energiaks Wp (mõnikord öeldakse ka lihtsalt elektrivälja potentsiaalne energia), kus E – elekrivälja tugevus, q – elektrilaengu suurus ja d, (ka d1 ja d2) – kaugus potentsiaalse energia nullnivoost, milleks on tavaliselt negatiivselt laetud tasand.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
