Elektrivoolu magnettoime

1820. aastal tegi taani teadlane Hans Christian Ørsted [örsted] katse (Ørstedi katse), millega näitas, et vooluga juhe mõjutab püsimagnetit (magnetnõela).

Vooluga juhe mõjutab püsimagnetit (magnetnõela)

Püsimagnet mõjutab vooluga juhet

Ørsted’i katsetest innustununa tõestas prantsuse teadlane Andre Marie Ampere oma katsetega (Ampere’i katsed), et püsimagnet võib mõjutada vooluga juhti ja et ka kaks vooluga juhti mõjutavad teineteist magnetiliste jõududega.

Erisuunalised voolud tõukuvad

Samasuunalised voolud tõmbuvad

Järeldused Ampere’i ja Oersted’i katsetest: vooluga juht mõjutab tema läheduses asuvat püsimagnetit ja vastupidi. Seda mõju uurides ei ole võimalik vahet teha kas keha mõjutajaks on teine püsimagnet või hoopis elektrivooluga juhe.

Nähtust saab mikrotasandil kirjeldada järgmiselt: igas aatomis tiirlevaid elektrone võib vaadelda kui väikesi vooluringe, mis tekitavad kehas hulgaliselt magnetilisi toimeid, mis korrapäraselt asetudes võivad üksteist võimendada (püsimagnet) või kui nad on korrapäratult, siis nõrgestada (mittemagnet).