Mehaanikas käsitlesime võnkumisi perioodilise ehk kindla ajavahemiku tagant korduva liikumisega tasa­kaaluasendi ümber. Mehaanilise võnkumise põhjustab kehale mõjuv tasakaaluasendi poole suu­na­tud jõud, mis tasa­kaalu­asendile lähenemisel liikumist kiirendab, sellest asendist kaugenemisel aga pidurdab.

Nähtust kus perioodiliselt (või peaaegu perioodiliselt) muutuvad elektrilaeng, pinge, voolutugevus, ja/või mis tahes teine elektromagnetvälja kirjeldav nimetatakse füüsikaline suurus, nimetatakse elektromagnetvõnkumisteks.

Elektromagnetvõnkumiste ajal toimub pidevalt elektrivälja energia muundumine magnetvälja ener­giaks ja vastupidi.

Nagu mehaanilised võnkumised jagunevad ka elektromagnetvõnkumised vabavõnkumisteks ja sundvõnkumisteks. Elektromagnetilised vabavõnkumised toimuvad süsteemisiseste protsesside koostoimel, sundvõnkumisi aga põhjustab süsteemiväline perioodiliselt muutuv elektromotoorjõud.