Elektromagnetlainete difraktsioon, interferents ja polarisatsioon
Elektromagnetlainetele on omased samad nähtused kui mehaanilistele lainetele.
Difraktsioon on laine kõrvalekaldumine sirgjoonelisest levimisest ning kandumine tõkke taha. Difraktsioon on kõige paremini jälgitav kui tõkke mõõtmed on samas suurusjärgus laine lainepikkusega. Nii võib mõne elektromagnetlaine jaoks olla difraktsiooni esile kutsuvaks tõkkeks Maa (suurema lainepikkusega raadiolained), teistele aga molekulid või aatomid (röntgenkiirgus).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Oksüdatsiooniaste
Õpime tähti. Ö-täht
Õpime tähti. N-täht
Lahutamine 20 piires
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Peastarvutamine eelkoolile
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpime tähti. D-täht
Kui mingis ruumipunktis on mitu lainet, siis nende lainete mõjud liituvad. Lainete liitumist uueks resultantlaineks nimetatakse interferentsiks. Interfereeruda saavad ainult koherentsed (so ajas muutumatu käiguvahega) lained. Kui lainete käiguvahe erineb lainepikkusest täisarv korda – liituvad lained on samas faasis, siis liituvad lained võimendavad üksteist. Kui käiguvahe erineb lainepikkusest poolarv korda – liituvad lained on vastandfaasis, siis liituvad lained nõrgendavad üksteist.
Tavaliselt puudub ristlainetes üks eelistatud osakeste võnkesiht ning osakesed võnguvad kõigis laine levimissihiga ristuvates sihtides. Polariseerituks nimetatakse lainet, milles osakesed võnguvad ühes ja samas tasandis – ühes laine levimise sihiga ristuvas sihis. Elektromagnetlainete korral säilivad polariseeritud laines ühes levimise suunaga ristuvas sihis muutuvad elektrivälja tugevuse vektorid:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
