Elektrilise vastastikmõju vahendajaks so kuloniliste jõudude tekkepõhjuseks on elektriväli.

Rangelt võttes on küll tegu elektromagnetvälja avaldumisvormiga olukorras, kus välja tekitav elektrilaeng vaatleja suhtes ei liigu. Taustsüsteemides, mille suhtes välja tekitaja (laeng) liigub, eksisteerib koos elektriväljaga ka magnetväli, mis koos moodustavadki elektromagnetvälja.

Elektriväli on elektrilaengu poolt tekitatud ruumis leviv pidev väli, mis mõjutab teisi ruumis paiknevaid elektrilaenguid. Elektrivälja mõiste pakkus esimest korda välja Michael Faraday 19. sajandil. Elektriväli on tihedalt seotud magnetväljaga ning need koos moodustavad elektro­magnetvälja.

Elektrivälja tekitavad kas (1) elektriliselt laetud osakesed (elektrilaeng) või (2) ajas muutuv magnetväli, kusjuures need väljad võivad tekitada välja koos kui ka eraldiseisvalt. Magnetvälja poolt tekitatud elektrivälja nimetatakse pööriselektriväljaks.

Elektrivälja omadused:

• elektriväli levib ruumis lõpliku kiirusega (elektrivälja levimise kiirus on 300 000 km/s)
• elektriväli on materiaalne objekt – ta eksisteerib alati elektrilaengute ümber
• elektriväli mõjutab teisi temas asuvaid laenguid elektriliste jõududega
• ühes ja samas ruumipunktis võib olla samaaegselt mitu välja