Energeetika alused ja põhiprobleemid

Hüdroelektrijaama võimsus:

kus N – jaama võimsus (W), ΔEp – paisutatud vee potentsiaalse energia muutus (J), Δt – jaama töötamise aeg (s); ρ – vee tihedus (1000 kg/m³); ΔV – läbi turbiini voolanud vee ruumala (m³), g – vaba langemise kiirendus (9,8 m/s²), h – veetaseme kõrgus (m), i – vee vooluhulk (m³/s).

Tuulegeneraatori võimsus:

kus N – generaatori võimsus (W), η – generaatori kasutegur (ühikuta või %), ρ – õhu tihedus (kg/m³); S – tuulikulabade pindala (m²); v – tuule kiirus (m/s).

Kuuma keha poolt kiiratava energia võimsus (Stefan-Boltzmann’i seadus):

(R) Kuuma keha poolt kiiratava energia võimsus kus e – keha pinna kiirgustegur (see on ühikuta suurus, mille väärtus jääb vahemikku 0 … 1, kui e = 1, nimetatakse keha absoluutselt mustaks kehaks, mis teoreetiliselt on suurima kiirgusvõimega keha), σ = 5,67∙10^-8  – Stefan-Boltzmann’i konstant, S – keha pindala (m²), T – keha pinnatemperatuur (K).

Kuuma keha kiirguse intensiivsus:

kus i – kuuma keha kiirguse intensiivsus ka energia tihedus ehk pinnaühikule langeva kiirgusenergia hulk (W/m²), kus R – on keha (näiteks Päike) kiirgusvõimsus (W) ja d – kaugus kiirgusallikast (m).

Albeedo:

α – albeedo (ühikuta või %), i_pgl – peegelduva kiirguse intensiivsus, i_lng – langeva kiirguse intensiivsus.