Energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad

Kõige kiiremini suureneb inimkonna vajadus elektrienergia järele.

Elektrienergiat toodetakse elektrijaamades kasutades selleks peamiselt Faraday poolt avastatud elektromagnetilise induktsiooni nähtust – mähis pannakse magnetväljas pöörlema – tulemuseks on mähises tekkiv elektromotoorjõud (pinge), mille abil saadavat vahelduvvoolu on käepäraste vahenditega võimalik muundada (trafo), transportida (vahelduvvooluvõrk) ja muundada teisteks energialiikideks (tarvitad).

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Sõltuvalt sellest, milline energia liik elektrijaamas elektrienergiaks muundatakse, jagunevad elektrijaamad:

hüdro-, tuule- ja laine- ning loodete elektrijaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse vee või tuule mehaaniline energia,
soojuselektrijaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse kütuste siseenergia,
tuumaelektrijaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse tuumade seoseenergia,
päikesejaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse Päikese kiirguse energia ning
termaalsoojusjaamadeks, kus elektrienergiaks muundatakse Maa sisemiste kihtide soojus.

See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

Õpikud

Vaata kõiki õpikuid

Energeetika alused ning tööstuslikud energiaallikad

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks

Kell ja kellaaeg

VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks

Protsendi rakendused igapäevaelus

Tundetarkus lastele. VASTIKUS

Ruutjuur, tehted ruutjuurtega

Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted

Valik harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks

Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia

Õpime tähti. L-täht

Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks

Õpikud