Vanad mäestikud ja kiltmaad

Mäestikud, mis on tekkinud vanaaegkonna (Paleosoikum) jooksul, nimetatakse vanadeks mäestikeks. Need mäed on kulunud, tasaste lagedega, järskude veergudega orgudega. Fennoskandia ja Põhja-Ameerika mandrilaamade kokkupõrkel (kaledoonia kurrutus) tekkis Skandinaavia mäestik (Skandinaavia mäestik). Selle kokkupõrke mõju ulatus ka Šoti- ja Iirimaale. Skandinaavia mäestiku läänerannik on järsk, fjordidega (Fjordrannik), idanõlv madaldub tasandikeks. Hertsüünia kurrutusel, lõuna- ja põhjapoolkera mandrilaamad põrkusid Pangaea hiidmandriks, tekkisid Prantsuse Keskmassiiv, Tšehhi ja Böömi) massiiv. Need mäed on alla 2000 m kõrgused, neid nimetatakse madalmäestikeks (Maagimäestik, Sudeedid).

Alpid ja Karpaadid

Lõuna-Euroopa pinnamood kujunes keskaegkonna lõpul, alpi kurrutus, Aafrika laam sukeldusid Euraasia laama alla. Noored mäed, teravatipulised, kõrgusega üle 2000 m, igilumega tippudel, nimetatakse kõrgmäestikeks ja kurdmäestikeks. Apenniini poolsaare piirkonnas esineb maavärinaid ja Itaalias vulkanismi. Alpid on üle 4000 m kõrged, rohkesti on moreenvalle, järvi, ruhiorge, orvandeid. 3000 m kõrgused Karpaadid asuvad Alpidest idas. Ungaris on kõrged mäed Matra ja Bükk, kunagised vulkaanid.

ANIMATSIOON

Laamtektoonika

Muud noored kurdmäestikud

Apenniini mäestik (Apenniinid) asub Itaalias ja Sitsiilia saarel. Mäestik on alla 3000 m kõrgune ja koosneb lubjakivist, palju orge ja karstivorme.

Sinine koobas Capri saarel

Siin on vulkaanilisi kivimeid ja pinnavorme. Vahemeri on kunagise Tethyse ookeani jäänuk, mis sulgub Aafrika laama sukeldumise tõttu Euraasia laama alla. Vahemere nõo maakoor on jagunenud plokkideks, mis liiguvad, seetõttu on siin maavärinaid ja tegevvulkaane.

Etna, 3340 m

Andaluusia mäestik ja Püreneed  on noored kurdmäestikud, mis tekkisid neogeenis. Ibeeria poolsaar eraldus Prantsusmaa läänerannikust ja pöördus vastupäeva, nii tekkis Pürenee mäestik. Vastu Aafrikat põrkudes moodustus Andaluusia mäestik, tektooniline lõhe eraldas sellest Gibraltari väin ja Atlase mäestiku.

Madalikud mägiste alade koosseisus

Kesk-Doonau ehk Pannoonia madalik asub Karpaatide mäestikukaare sees. Madalik on alla 100 m kõrgune tasandik, millel leidub tuiskliiva ja jõgede setteid. Mäestike jalamil asuvad kuumaveeallikad, mida juba Rooma riigi ajast on kasutatud ravimiseks.

Alam-Doonau_madalik asub Lõuna-Karpaatide ja Stara planina vahel, mis läheb üle Musta mere nõoks. Lombardia madalik on endine Aadria mere laht, mis lahutab Alpe Apenniini mäestikust.

Erilise ehitusega on Island, kutsutud ka jää- ja tulemaaks. Siin asub uue maakoore tekke vöönd, aktiivne vulkaaniline piirkond, suurte kiplvulkaanidega. Esineb geisreid ehk kuumaveeallikaid, mille abil elanikud kütavad maju, kasvuhooneid ja toodavad elektrienergiat.

Islandi kilpvulkaanid