Bakterhaigused

Bakteritest on pigem kasu kui kahju. Vaid üksikud bakterid on tõvestavad. Mitmesuguseid haigusi (haiguseks nimetatakse organismi ehitusliku terviklikkuse või talitluse hälvet, mis põhjustab häireid eluri tegevuses) põhjustavad bakterid toodavad toksiine, mis põhjustavad näiteks inimesel toidumürgistust. Tõsisemad haigused, millistest inimene on tänapäevaks vaktsineerimise ning ennetava tegevuse läbi valdavalt vabanenud:

•       KOPSUKATK — sümptomiteks on kõrge palavik, valu rindkeres, raskendatud hingamine ja köha, süljes esinev mäda ja veri, seesmine verejooks.

•       MUHKKATK — kõrge palavik ja külmavärinad, peavalu, liigeste valu, väsimus ja nõrkus, lümfisõlmed on valusad ja paistes.

•       SÜÜFILIS — umbes 3 nädalat pärast nakatumist ilmub nakkuskohta kõva kühmuke, seejärel tekib nahalööve kogu kehal, tekib palavik ja lümfisõlmede paistetus. Kui antibiootikumiravi ei järgne, nakatuvad ka siseorganid, eriti närvisüsteem. Seljaaju kahjustuse tagajärjel häirub kõnnak ning peaaju kahjustuse tõttu dementsus.

•       SALMONELLOOS — kõrge palavik, ägedad kõhuvaluhood ja pidev kõhulahtisus.

•       DÜSENTEERIA — levib saastunud vee ja toiduga, esineb kõhulahtisus.

•       BORRELIOOS — puukide poolt levitatav Lyme’i tõbi. Algul tekib puugi hammustuskohale ringikujuline punetus. Tekivad liigese- ja lihasevalud, väsimus, peavalu, iiveldus palavik. Võib tekkida näolihaste halvatus ning ajukelmepõletik.

•       TUBERKULOOS — kopsude ja nende lümfisõlmede põletik, kuid kahjustuda võivad kõik elundid. Raskemal juhul köhib haigestunu verd.

•       BOTULISM — lihashalvatusega kulgev raske haigus, mis võib lõppeda hingamis- ja südamelihaste halvatuse tõttu surmaga.